Puhkuse tagumine ots

Puhkus lõppeb alati ootamatult. Millalgi juuli lõpus vaatad: no nüüd on veel kuu. Siis tuleb august ning tundub, et ikka on veel aega. Ja siis kui Suure Venna sünnipäev on käes, ongi ta äkitselt läbi.

Homme tuleb pikk koolituspäev. Ja enne seda veel auto remonti viia – kas pole sümptomaatiline, et auto varuosa, mida sa oled oodanud terve suve, saabub kohale täpselt siis, kui oled Eestist ühe nädala ära. Ja kui sa siis tagasi tuled, selgub, et esimene remondiaeg on ühtlasi ka esimene tööpäev.

Õnneks lahenes mure, mida teha Väikevennaga, iseenesest. Selgus, et kaaslapsevanemal oli juhuslikult veel paar päeva puhkust järel. Niisiis sõitiski Väikevend oma isa juurde hoiule – kasutades seejuures autot, bussi, lennukit ja rongi. Kohustuslik suveraamat sai kah kenasti ühes. Mul on tunne, et seda on loetud terve igavik – nii et kui see ükskord läbi saab, peaks vist lipu vardasse tõmbama.

Kõrrekesega käisime täna seenel. Meil on justkui üks oma armas seenekoht tekkinud, kuid täna oli seal küll rohkem seenelisi kui seeni näha. Oleksin nõutusest vist peaaegu pilvikuid korjama hakanud, kuid õnneks leidsime õige pisut eemalt siiski piisavalt kukeseeni. Kõrreke leidis veel ühe uru ka. Nii et sedasorti hommik siis.

Kui ma koju tulin, oli Suur Vend loomulikult arvutis. Ma alles alustasin, ütles ta. (Alustasid sa jee.)

Muidu oli see suvi selline – noh, ma ei teagi. Kogu aeg oli tunne, et nüüd kohe algab midagi erilist, kusagil on peidus see suur suvine maailm ja maailma õndsus. Aga jäingi nagu Alice Imedemaalt selle ukse tagant piiluma, ise osaledes küll kihutusjooksus, küll juues kübarsepa juures teed.(Kui sul on kaks teismelist korraga pidevalt kodus, läheb vaja raudseid närve ning absurditunnetust.) No ja siis enne, kui jõuad sellesse ukse taga olevasse aeda, lõppebki puhkus otsa.

Leidsin ühe vana, alustatud mustandi suve esimesest otsast, mis algas sõnadega liiga pikk muru. Jah, muidugi pidanuks ka muru sagedamini ning hoolsamalt niitma. Kuigi vähemalt midagi tehtud. Süstematiseerisin mõned tööasjad. Koristasin põhjalikult garderoobi. Viisin mitu kotitäit riideid taaskasutuskesusesse. Harjusin ära söögitegemisega algosakestest. (Eks nüüd tule uuesti karbisalati ja poolfabrikaatidega tagasi harjuda.) Lugesin oluliselt vähem, kui plaanisin. Ometi olin sageli liiga kaua üleval.

Kõik sellised tavalised, igasuvised asjad. Mõnikord tundub, et kõik on juba olnud – ja tegelikult ongi ju. Igal suvel, igal aastal. Sel suvel tabasin end mõttelt – ja huvitav oleks teada, kuidas te ilma minuta hakkama saaksite? Hästi, vastas Suur Vend. Me ostaks lihtsalt külmutatud pizzasid!

Sedasorti suvi oli.

Advertisements

4 thoughts on “Puhkuse tagumine ots

  1. Hundi ulg ütles:

    Ma loen Su jutte ja jätkuvalt naudin. Lakooniliste pintslitõmmetega on loodud värvikirev, varjunditega emotsioon.

    Ning ma arvan teadvat, et nende juttude kirjapanek on aja kulgedes, teatud põhjustel üha keerulisem. Kuid Sa oled sellega suurepäraselt hakkama saanud. Imetlen seda oskust!

  2. Sille ütles:

    Mulle ka meeldivad Su lood. Head uut kooliaastat!
    Ka minul oli täna esimene (ja väga raske :D) tööpäev.

    • iibis ütles:

      Aitäh, Sille! Sulle ka ilusat aastat! (Lugesin Su kommentaari juba eile õhtul, aga olin esimesest päevast nii väsinud, et ei jaksanud vastata…)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s