Teed ja inimesed millalgi enne meekorjamissuvesid

Vaatasin eile filmi Kongos elavast noorpaarist. Noortest inimestest, kellel suri üks sündiv lapsuke teise järel, kuid kes ometi lootsid saada koos vanaks. Et siis üheskoos vanana oma metsa puudelt metsmesilaste mett võtmas käia. Mets võeti küll maha, nagu filmi epiloogist lugeda võis, kuid lõpuks said nad ka oma kauaoodatud lapse. Ma väga loodan, et neil on kusagil ikkagi olemas see mesi.

Tegelikult ma filmi vaatama küll vaid seetõttu, et mul oli hunnik pesu triikida ja jalgpall oli juba otsa saanud ning Simpsoneid ka enam sel kellaajal ei näidata.

Jalgpalli lõpp jäigi minul vaatamata, kuna olin samal päeval enamvähem kuuest hommikul üheksani õhtul käinud oma poegi tagasi toomas, sõites seejuures takso, bussi, tiiburi, auto ja laevaga ning siis uuesti autoga. Kusjuures auto, mis mulle ühes poistega remontiviimiseks kaasa pandi, oli võõras, kallis ning sõrmilõhkuva salalukuga. Õnneks ka gee-pee-essiga, nii et vähemalt ei eksinud ma teel sadamast Tartu maanteele ära (olen selleks muidu täiesti võimeline).

Kui me poistega koju jõudsime, oli tütreke juba puhkpillilaagrisse sõitnud. Ilmselt läheb tal hästi, sest helistanud olen ainult mina ja tal pole olnud eriti mahti rääkida. Kui laps hakkab ise laagrist koju helistama, on see ohu märk, ütlevad mu kogemused.

See-eest oli õrnem sugupool esindatud tänasel pannkoogihommikul minu laste kahe kauni pikajalgse ja -juukselise ning saksakeelse nõbu näol. Pannkooke sõime maasika toormoosi, kohupiima, kondenspiima ja meega ning nii suurt kogust pannkooke pole ma vist varem küpsetanudki. Suur Vend demonstreeris oma mündikollektsiooni – tal õnnestus isegi oma tädi käest paar puuduolevat münti juurde saada. Lisaks mängiti korv- ja jalgpalli ja roniti puu otsas olevasse onni, mille poisid möödunud nädalal koos härraga ehitasid. Väikevennal õnnestus koguni kahest võluvast nõbust noorem legosid ehitama meelitada.

Ja siis ma mõtlesin, et no muidugi, kui oleks valida, valiksin ma pigemini mehe ilma sugulasteta kui mehe sugulased ilma meheta. Aga kui valida pole, on nii ka hea. Sugulussuhted on eriti Suure Venna jaoks äärmiselt olulised ning ma ise, teadagi, olen ses suhtes napimast napima pagasiga.

Ma väga loodan, et kui kunagi tuleb üks suvi, kus kõik kodutööd on tehtud, kõik lapsed suured, on ka minu jaoks veel kusagil puudel mett.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s