Kanaemakimbatus

Väikevend sõitis täna peale kunstiringi – minul oli veel koosolek tulekul – ise koolist koju. Üksi. Läbi linna. Kahe bussiga.

Minu pesamuna, kes veel sügisel ei tahtnud üksi ülemisele korrusele minna, kui teised alumisel olid.

Muidugi olen ma rõõmus. Aga midagi teeb seejuures kummalisel moel ka pisut kurvaks. Sa muudkui ootad, et nad saaksid suureks ja iseseisvaks ja kui see ühel hetkel juhtubki, oled sellest justkui häiritud. Imelik, tõesti äärmiselt imelik, kas pole.

Advertisements

2 thoughts on “Kanaemakimbatus

  1. Paula ütles:

    Võimalik, et on imelik, aga igatahes väga mõistetav. Mu poeg nägi oma kaheksatestkümnendal sünnipäeval mind nutmas. Esimest korda elus nägi nutvat ema

  2. ritsik ütles:

    Ma tean, mida sa tunned..

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s