Kanaemakimbatus

Väikevend sõitis täna peale kunstiringi – minul oli veel koosolek tulekul – ise koolist koju. Üksi. Läbi linna. Kahe bussiga.

Minu pesamuna, kes veel sügisel ei tahtnud üksi ülemisele korrusele minna, kui teised alumisel olid.

Muidugi olen ma rõõmus. Aga midagi teeb seejuures kummalisel moel ka pisut kurvaks. Sa muudkui ootad, et nad saaksid suureks ja iseseisvaks ja kui see ühel hetkel juhtubki, oled sellest justkui häiritud. Imelik, tõesti äärmiselt imelik, kas pole.

Advertisements

2 thoughts on “Kanaemakimbatus

  1. Paula ütles:

    Võimalik, et on imelik, aga igatahes väga mõistetav. Mu poeg nägi oma kaheksatestkümnendal sünnipäeval mind nutmas. Esimest korda elus nägi nutvat ema

  2. ritsik ütles:

    Ma tean, mida sa tunned..

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s