Plarts! Põmm! Ning imelised helid Musikvereinist!

Käes! Seinal ripub juba peaaegu terve ööpäeva uus, Kättemaksukontori kalender*. Niisiis on käesoleva tõsielusarja uued osad kohe-kohe valmimas.

Eile veetsime suurema osa aasta viimasest päevast veekeskuses, nagu vist juba päris mitmed viimased aastad.  Peale mitmeid kogemusi, ennekõike muidugi (nüüd juba!) möödundsuvist visiiti Tropical Islandile, ei pakkunud Aura Suurele Vennale ta enda sõnutsi küll erilist huvi, aga ilmselt kohusetundest tuli ta siiski kaasa. Suurema osa ajast mängis ta korvpalli, suhtudes stoilise ükskõiksusega end vaatama sättinud tütarlastesse. Õige kah, sest ega keegi neist üle kahekümne minut järjest viitsinud küll vaadata. Vahepeal tuli muidugi ka mõni mänguseltsiline, aga keegi neist polnud sama püsiv. No ja sauna jaoks varus ta ka muidugi piisavalt aega. Väikevend leidis endale hoobilt sõpru, nii et kui mina ujulast veeparki jõudsin, istus ta majesteetlikult suurel kummirõngal, kaks suuremat poissi hoogu andmas. Kõrreke oli tükk aega kadunud, lõpuks leidsin ma ta uuest sanaariumist üles. Mina ujusin ja siis vaatasin mullivannist, kuidas Suur Vend korvpalli mängib. Idüll oli täielik, kuigi peale viit-kuut tundi tundus siiski aeg koju minna.

Kodus oli õhtu naelaks loomulikult ilutulestik, mille Suur Vend koos oma isaga raudtee veerde kaevas. Pärast oli šampusejoomine otse kodutänaval, säraküünlaid oli rohkelt, nii et ka naabrilastele jagus ning kõik muudkui mürtsus ja sähvis ja klaasid kõlisesid. (Kass – tuppa kinni pandud loomulikult – olevat  selle pillerkaari peale küll kerest kangeks muutunud, aga oli rahunenud, kui Kõrreke talle internetist leitud kassirahustamismuusikat ette mängis.) Väikevend oli küll mõnevõrra üllatunud, et peale kella ühte tuli ilma unejututa magama minna, aga eks ta ole oma ema veidrate otsustega harjunud.

Järgmiselt hommikul tegime kindlaks, mis kedagi uuel aastal ees ootab. Risalamande’ st leidis Suur Vend raha, Väikevend tarkust, Kõrreke sportiliku vormi ning mina armastuse, kõike loomulikult enneolematul hulgal.  Muidugi, kui Väikevend nüüd piisavalt targaks ning Suur Vend piisavalt rikkaks ei saa, võib selles süüdi olla ka asjaolu, et nad oma riisiputru korralikult ära ei söönud. Mina ja Kõrreke tegime küll kõik endast oleneva.

Lisaks oli mul plaan minna Mamma juurde rahus Viini Filharmoonikute uusaastakontserti ajaks. Mamma ju kuulab nagunii, ja pealegi kodus ei pruugi selles midagi välja tulla. Kui küsisin lastelt, et ehk tahab keegi kaasa tulla – pidasin muidugi silmas ennekõike tütrekest – vastasid suuremad lapsed, et jäävad parem koju. Väikevend oli aga väga entusiastlik ning tahtis kass Nurr Siidikera samuti kaasa võtta. Viimane mõte õnnestus mul küll maha laita, kuid ta ise jäi kindlameelseks. Ta võtab ainult mõned raamatud kaasa. No tore.

Kui me kohale jõudsime, oli kontsert juba alanud ning Väikevend teatas peale seltskondlikku sissejuhatust, et tema tahaks nüüd lihapalle. Mamma vabandas, et tal lihapalle pole, kuid peale külmkapi inspekteerimist ning Väikevenna igakülgseid kaalutlusi jõudis ta juba kümnekonna minuti pärast koos Mamma ning keeletarrendi ning seaprae lõiguga elutuppa tagasi. Siis tuli Väikevennale meelde, et Mammal on ühte head teed. Mamma keetis meile teed. Kui kõik oli söödud ning joodud, hakkas Väikevend kaasatoodud raamatuid vaatama. Juba peale kümneminutilist veenmist õnnestus mul Väikevennale selgeks teha, et isa toodud raamat, kus saab õigesse kohta vajutades teada, kuidas erinevad loomad peeretavad, pole ehk kõige parem valik Viini uusaastakontserdi taustaks. Siis sai esimene pool kontserdist läbi ka. Teise poole alguses oli Väikevend umbes viis minutit täiesti vaikselt (sõi pirni). Seejärel tuli talle meelde, et Mamma lubanud talle ka jäätist. Kui jäätis oli söödud, läksime koju, et Mamma saaks viimase pooltunni kontserdist siiski rahus ära kuulata.

Hüvastijätt oli südamlik, Väikevend lubas Mammat peagi jälle külastada.

Minagi kuulasin kodus kontserdi lõpuni. Siis panin pesu masinasse, kütsin ahju ja mängisin lastega lauamänge. Väikevend oli nõus sööma ainult verivorsti koos pastaga (lõpuks jättis ta muidugi verivorsti jäerele). Pühadeaeg saab ju kohe otsa ka!

Head uut aastat! Jagugu kõigile rõõmu ja armastust!

*Muidugi, ma olin juba aegsasti ostnud unelma Provence’i-teemalised ilupildid, aga no kus sa. Härra toodud Kättemaksukontoriga on võimatu, absoluutselt võimatu konkureerida.

Advertisements

5 thoughts on “Plarts! Põmm! Ning imelised helid Musikvereinist!

  1. Sille ütles:

    Head uut aastat teie perele! 🙂

  2. marit ütles:

    Head uut aastat!

  3. ritsik ütles:

    Head uut aastat ja Provence-kalender riputa oma magamistuppa, siis on iga päeva alguses ja lõpus sulnis unistada 🙂

  4. epp ütles:

    Lähtepunkt on paljutõotav! Meil siin otsustasid mõned härrased aastaid lõpetada ja alustada tuliselt (nii neljakümne kraadi ringis), nii et isiklikult soovima kahjuks õigel ajal siiski ei jõua, aga tulgu uus aasta kogu pesakonnale imeline ja toogu kaasa rohkesti kohtumisi ja blogipostitusi ja vähe traumapunktikülastusi. Head uut!

  5. iibis ütles:

    Võtame kõiki soove ja soovitusi ülimalt tõsiselt.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s