Ärijuttu tuletõrjepritsidest ja mustkunstist

Peremees, peremees, Emil on kohal ja ostab täie hooga tuletõrjepritse kokku, kas ta tohib seda teha?

Nõnda hädaldas mäeletatavasti Kassisalu Liina Mäepoole oksjonil. Jah, kui Liina oleks olnud täna hommikul kohal meie kooli jõululaadal, oleks ta tormanud otse minu klassi, seitsmenda tsee tundi ning hüüdnud sama Väikevenna kohta. Tegelikult polnud aga Liinat vajagi.

Väikevend kauples hommikul, kui ta oli üle saanud kurvastusest, et tema pole midagi müügiks meisterdanud, välja minu käest kaks viiskümmnend ning tormas laadale. Enne, kui kell oli jõudnud tundigi käia, oli Väikevend esimeste ostutega minu klassis. Heegeldatud fööbi ning neli piparkoogikest trofeena käes, ta lausa pakatas laadamelust. Tunni keskel tormas ta minu juurde, et näidata mulle uut ostu ragulka näol. Tunni lõppedes oli laadaline uuesti platsil. Raha on hädasti juurde vaja. Muffin, jõuluehe ning küpsisemagustoit oli järgmise tunni noos. Seitse senti tõi ta tagasi. Ülejärgmise tunni lõppedes tõi ta mulle veel raha tagasi. Ma müüsin ragulka maha, oli äärmiselt rahulolev kommentaar. Laat sai läbi ning koolipäeva lõppedes olid söödav osa laadasaagist ka söödud.

Kõrreke ja Suur Vend olid samuti oma koolipäevaga rahul. Neil oli käinud esinemas mustkunstnik JV, kes oli musta maagia abil lastele kokakoolat välja võlunud ja mõned olid seda isegi maitsta saanud. Nüüd on muidugi küsimuste küsimus, kas me läheme seda mustkunsti ka lähemalt vaatama. Tundub, et piletimüügitrikk on maagil õnnestunud.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s