Võileivad ja mustanahalised

Väikevennal oli pühapäeva õhtul kõht väga tühi. Ilmselt võis siin olla teatud mõju ka asjaolul, et suppi ta päeval süüa ei tahtnud. Igal juhul keetis Väikevend endale kaks muna ja sõi ära. Ta sõi ära ka minu poolt tehtud kaks võileiba ning palus, et ma teeksin kaks juurde. Ta sõi ära ka venna võileiva. Ning tegi lõpuks veel kaks juurde. Pisut sõi ta ka puuviljasalatit vahukoorega.

Esmaspäeva hommikul oli Väikevennal imelik tunne. Iiveldas ja oli kõhuvalu. Ka koolis oli raske. Meditsiiniõde andis söetabletti ja vett. Ema lohutas. Õpetaja lohutas. Kehalises kasvatuses ei jaksanud joosta.

Nägi läks naerule vaid siis, kui algas robootikaring.

Kooliasju lahti pakkides tuli kotist nähtavale ka kunstitunnis tehtud lind. Linnul oli kahjuks tiib kaduma läinud. Keegi vist tungis meie klassi. Ma arvan, et see oli mõni mustanahaline! oli Väikevend nördinud.

Lind nägi igal juhul päris tore välja. Ka enesetunne oli täna oluliselt reipam. Oma eelkooliõpetaja sünnipäevalauas – õpetaja lapsel on ikka mõningaid sotsiaalseid kohustusi – jäi ta üliviisakaks (no ma ühe kommi siiski võtaksin…).

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s