Elust, kohvist ja muidu õppimisest

Meie peres lähevad neli liiget viiest hommikul kooli – ainult kass jääb koju magama, sest kõigi koolis olles pole tal võimalik olla lakkamatult valel pool ust – ja et midagi niisama, meeleavalduse mõttes teha, selleks on kassid liialt pragmaatilised.

Niisiis, esimesel poole argipäevast kõik on koolis. Suur Vend eelmisel nädalal kaks päeva puudus (haiguse tõttu) ning neid haavu lakume siiamaani. Ma olen pidanud juba õpetama matemaatikat (mida ma eriti ei oska) ning saksa keelt, mida ma kah eriti ei oska. Ülikooli ajal tegin ma küll saksa keeles vist arvestusegi, kuid see nädal on vist esimene kord, kui mul peale viimast arvestust ka saksa keelt vaja on läinud. Jajah, saksa keelt on vaja õppida siis selleks, et sul oleks võimalik seda oma lapsele õpetada. Üldiselt olen ma kõik unustanud. Nii matemaatika kui ka saksa keel meenuvad otsekui mingi kauge unenägu, kus oli kahtlemata mingi oma sisemine loogika, aga see justkui ei taha meenuda. Aga eks unenägudelgi on teinekord järjed. (Umbes nagu Autod 2 või Jääaeg 4.)

Väikevenna koolipäevad algavad ja lõppevad veel kenasti käsi minu pihus. Mõnikord otsib ta mind vahetunnis kallistamiseks üles. Viimaseid päevi kuueaastane koolipoiss, nagu ta meil on. Koolikotigi unustas üleeile kooli, garderoobi. Kodused ülesanded on ka, näiteks aabitsast lehekülg ilmekalt lugeda. Õnneks sel päeval, kui aabits koos kotiga kooli ununes, midagi õppida polnud.

Kõrreke õpib muidugi iseseisvalt, nagu ta seda alati teinud on. Kurdab ainult, et taskuraha saab ruttu otsa, kuna ta peab selle eest ise riideid ka ostma. Enda arvates olen ma talle küll nii viimase poole aasta jaooksul ainüksi teksaseid vähemalt kolm paari ostnud, ning edevad kingad valisid nad viimati koos isaga, kuid ilmselt on see kõigest vaid piisake vajaminevast rõivaste hulgast. Ja ema, meil on ju NII erinev maitse! Häda ja viletsus on silmaga näha – ning raha kulub samuti palju. (Võiksin loosungile kahe käega alla kirjutada.)

Seevastu käisime Suure Vennaga mõni päev tagasi poes, et ta saaks osta Väikevennale kingi ja kanda viimased sünnipäevarahad arvele. Seda ta ka tegi, ning lisaks tegi ka mulle kohvi välja! Meenus Mamma, kes alati sellistes küsimustes on hoidnud ah-mis-nüüd-mina-joont. Mina seevastu tundsin, et olen kaheteist aasta ja ühe kuuga oma capuccino ära teeninud küll. (Ainult nii kaua pidingi seda Suure Venna sünnist arvates ootama!)

Advertisements

7 thoughts on “Elust, kohvist ja muidu õppimisest

  1. sehkendaja ütles:

    Latte oli ainult kliimaks, kui nii võib öelda, ettevalmistavateks on olnud isetehtud pannkoogid. Ma olen alati imestanud, et see oli juba nii ammu, kui Vanem Poiss sul ise pannkooke tegi (ja arvutan kogu aeg, et minu oma peaks loogiliselt võttes juba mitu aastat vanem sellest vanusest olema, aga ei mingeid pannkooke, ainult muffinid :)).

    Mis puutub saksa keelde, siis mina õppisin seda ju ainult keskkoolis (ega me vist kaugemale jõudnud, kui Ich heisse ja Es gefählt mir (või kuidas see nüüd oligi), aga tänapäeval võin ootamatult palju aru saada – vist tänu sarnasusele ühe teise keelega, mida mina oskan. Kusjuures A väidab ka, et seitsmendas valib ta saksa keele (mõnes mõttes toredam kui prantsuse keel, mida mina ei oskaks üldse omalt poolt aidata… Või kes teab – läksin eile pr k tundi, õpetaja rääkis pika ennasttutvustava jutu prantsuse keeles ja ma olin peaaegu sillas, mõtlesin, et sellise metoodika järgi hakkamegi minema – nimelt sain tegelikult kõigest aru! Aga siis tegelesime ülejäänud tunni tähestikuga ja see oli sutsu igavam.).

    Keeled on toredad 🙂

  2. Paula ütles:

    Nii tore, et sa ikka jaksad blogi pidada. Iga sissekanne teeb minu kui lugeja päeva ilusaks. Aitäh!

  3. ööbik ütles:

    Ja mina hakkasin nädalavahetusel itaalia keelt oppima.

  4. ööbik ütles:

    Selleks et Körrekesega itaalia keeles kurjustada, kui ta lollusi juhtub tegema.

    • iibis ütles:

      Tead, see blogi siin on tavalistest inimestest. Kellel pole hoobilt meeles saksa keele grammatika ega matemaatikavalemid. Sulle sobiks ehk rohkem lugeda “Iljitši lapsepõlv ja noorusaastad” või mõni muu Superhiir.

  5. anonyymne AK ütles:

    Aga vot seda raamatut enam ei mäleta. tee mis tahad… äkki jäi lugemata või ei lugenud piisava keskendusega? oh hoidku! äkki võtsin tahtmatult eeskujuks?

    • iibis ütles:

      Seal ju räägiti iga päev eri võõrkeeles. Kindlasti kommenteerisid noored Uljanovid ka blogides konspiratsiooni mõttes iga päev ise nime alt (nagu mõni siin praegu teeb!) Kas sa siis omal ajal näiteks Dmitri Uljanovi kortermuuseumis ei käinud?!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s