Nädala sündroomist ja lapsevanemaks olemise eelistest

Ühes ajalehes oli juttu 7. septembri sündroomist. Et koolilastel löövat siis kõik tervisehädad ühtäkki välja. Nii et ma oleks võinud seda ju oodata.

Suur Vend naasis võistlustelt musta pesu ja kurguvaluga. Kui mu poeg enam elutuppa minnes laeni ei hüppa ja hommikul käsi esimese asjana palli poole ei sirutu, on lugu tõsine. Sedakorda ongi tõsine.

Väikevenna kurguvalu näidati koguni kooli meditsiiniõele ette. Kästi juua kuuma piima meega. Kodus tegin selle lapse nõudmisel valmis, aga joomata see jäigi. (Ma ise kah ei suudaks seda juua!)

Mina magasin täna hommikul sisse ning ärkasin 7.03 selle peale, et koduriietuses Väikevend seletas minu voodil istudes midagi oma jubeunenäost, milles ta ei olevat suutnud oma silmalauge lahti teha. Tegelikult jõudsime me kenasti. Ripsmetušš ja hommikune ajaleht jäid ära, aga kohvitassi jõudsin autos fooride taga oodates tühjaks juua.

Minul avaldub see koolialguse sündroom pangakaardi tühjenemises enneolematu kiirusega. Ok, eelmisel nädalal oli hullem – mulle kangastub siiamaani müüja leebelt kaastundlik pilk, kui ma läksin poisile üldtreeningtossu ostma ning ütlesin, et tema poolt pakutud sajaeurosed tossud on poole rohkem, kui ma olin planeerinud – ta müüs mulle viiekümnekaheksased ja käskis tungivalt kupong loosikasti panna – ning enam vähem igal õhtul oli vaja poest veel seda, teist ja kolmandat kooliasja. Aga kui ma püüan kõigest hingest mitte üle kulutada, ja siis ikka oli täna vaja väiksemale poisile anda (tema esimese) klassipildi raha, suuremale osta apteegist ravumeid ning õhtul tuli end silmanähtavalt ebamugavalt tundev Kõreke mõneeurose solfeedžoõpiku jaoks raha küsides – selle kõige peale tuli mul endal akuutne äkiline masendushoog.

Väikevend superlohutajana lubas mulle esmalt anda oma rahakotis olevad viis eurot – ja kui ma keeldusin, ütles südamest: Emme, sa oled palju nunnum, kui üks metallikamakas!

Lõpetasin õhtuse triikimise ning esimese klassi õpilane, kes mõistis, et emaga peaks nüüd tõesti hellalt ümber käima, tuli mulle esimest korda ise appi oma koolikotti pakkima. Selle käigus avastame õppimata lugemispala.

Õhtul peale unejuttu arutles Väikevend oma lemmikteemal – peatne sünnipäev. Kõige olulisem on küsimus, kas soovida suurt lego või telefoni. Tundus, et telefon jääb peale. Aga ta lisas endale omase taktitundega juurde: Tegelikult oled sina, emme, telefonist parem. Ja issi on ka! Sest telefoni peab laadima, aga teid ei pea!

Advertisements

13 thoughts on “Nädala sündroomist ja lapsevanemaks olemise eelistest

  1. Paula ütles:

    Pidage vastu! See üldine haigestumine toimub ka Tallinnas, kui see peaks lohutama.
    Kindlsti on see üks ilusamaid komplimente olla nunnum kui metallikamakas 🙂
    Pojad on toredad

  2. reet ütles:

    Jõudu!
    Minu keskmine, kes astus kooli küpses seitsme aasta ja null päeva vanuses, sai sünnipäevaks väiksema lego, lihtsa telefoni ja köha. Polnud mingit seitsmendat kuupäeva vaja oodata, juba kolmandal raksus ja rüüpas köhasiirupit. Seitsmendaks hakkas nagu terveks saama.

    • iibis ütles:

      “Lihtne telefon ja väiksem lego” kõlab eeskujuväärivalt. Köhast, kui võib, me loobuksime…

      • reet ütles:

        Köhavabastuse retsept – ei tohi ennast sünnipäevapeol tilkumiseni higiseks rabeleda ja siis õhtupimedas paljajalu õue minna lahkujatele lehvitama. Aga lihtne telefon on Elisa kõnekaardikomplektist, sest vanem vend suutis kolme kuuga esimeses klassis oma oluliselt ägedama telefoni kaks korda ära kaotada ja korpusesse mõra kukkuda. Kalleid ja keerulisi asju hakkavad saama siis, kui neid natukenegi hoida oskavad.

  3. ritsik ütles:

    meil said kõik kolm koolilast juba 6. septembriks nohu ja kurguvalu.
    Ja raha kulub ka enne, kui ma üldse aru saan, et ta mul rahakotis oli.

  4. Marit ütles:

    Minu esimese klassi laps sai ka 7. septembriks nohu, mis õnneks vist hakkab vaikselt üle minema. Kuulu järgi on paljudel lastel koolis vaja tunni ajal nuusata, nii et tundub tõesti üldise haigestumislaine moodi.

  5. Kertu ütles:

    Meie poiss sai 8. septembril nohu, tüdruk 6. sept (küll lasteaialaps aga elab ilmselt vennale kaasa) kõrge palaviku. Ise olen niiiiiii väsinud. Kuidas küll kolme lapsega jõutakse? Mõnel mees veel neljandaks titeks.. Alates 3. septembrist imetlen selliseid emasid senisest veel enam. Jõudu!

  6. Kertu ütles:

    1. septembrist! See oli trükiviga. Väsimus.

  7. Helen ütles:

    Minu koolitüdruk sai nohu täpselt 7. septembril, päev hiljem jäi nohuseks lasteaiapoiss ja veel päev hiljem titt. Nii et nüüd on kõik kolm nohused. Aga seda artiklit ma ei teadnud. Imelik lugu selle nohuga küll! Varasematest aastatest ma sellist sügisealguse nohu ei mäleta, ilmselt on see selle aasta teema.
    Väga tore lugemine!

  8. mul on kõik see sama, k.a. lähenev seitsmes sünnipäev.
    Ilmselt telefon, sugulaste kollektiivi peale. Ja lihtne sealjuures, niigi on ekraani taga veedetava aja hulk viimasel ajal üle mõistuse.

  9. […] Nädala sündroomist sa juba ei pääse! See on kindel nagu kuklalask.  […]

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s