Iljitši lapsepõlv pole kuhugi kadunud

450Meil oli siin vahepeal telekapult kadunud. Nagu ehk (ma loodan tõesti, et me ei moodusta siin häbiväärset erandit) mitmelapselisetes kooslustes ikka, süüdistas üks järeltulija teist ning teine kolmandat.

Eile triikisin ära mitme päeva jooksul elutuppa kuhjunud puhta pesu. Ja ennäe, kadunud pult tuli välja viimase triikimata hilbu alt.

Nagu Iljitši lapsepõlves, rääkisin lastele. Seal oli üks lugu, kuidas üks tüdruk (Anja?, Manja?) kudus salli. Ja kui ta oli ennast ületanud ja salli valmis sai, tuli lõngakera seest välja šokolaad.

Käisin täna huvi pärast raamatukogus. Sellest mälestusväärsest teosest on alles vaid akadeemiliste kogude arhiivieksemplarid.

Aga Raamatukois on täiesti saadaval. Nõukogude aja hagiograafia, ei oskagi öelda, kas tekitab rohkem võõrastust või nostalgiat. Ja mulle justkui meenub, et sellel raamatul, mida mina lugesin, olid kaunid värvilised pildid. Või muutubki lapsepõlv aja jooksul värvilisemaks?

Advertisements

5 thoughts on “Iljitši lapsepõlv pole kuhugi kadunud

  1. suslik ütles:

    äkki sa lugesid ka hoopis “isa kirsipuud”?
    selles olid küll värvilised pildid.
    https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?92040

    • iibis ütles:

      Jah, Sul on õigus. Muidugi on raamatuid rohkem kui üks ja selles Sinu poolt viidatus oli ka ilmselt see šokolaadiga lõngakera lugu.

  2. sehkendaja ütles:

    Jah, seda lugu mäletan isegi mina (eks ma vist ainult selliseid raamatuid lugesingi, kuniks teised lugesid kreeka mütoloogiat ja Märtsi iide) 🙂

  3. kroonijuveel ütles:

    tuli meelde. Mul oli siis mälupildis, et lõngakera oli valge ja välja tuli Kalevi väike kitsas shokolaad, nagu praegu need sussishoksid. aga lapsepõlve värvilisusest – oli ju nii, et suur maalritöö oli tegelikult mustvalgete piltidega, aga Ellen Niidu sulg kirjutas kõik värviliseks?

  4. helle ütles:

    Kui välistada aspekt, et väike lokkispäine Volodja oli tulevikus Lenini nime all tuntud ajalooline isik, kes mitte ei osutunud “laste ja rahvaste suurimaks sõbraks”, siis neid raamatuid võib vabalt ju kaifida ka tänapäeval (nostalgia mõttes).

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s