“Ma söön ju VÄHEMALT kümmet asja!”

Eile lõunalauas – hakklihavardad metsiku riisi ning jogurti-kurgi kastmega –  sonkis Väikevend kahvliga taldrikus ning teatas, et ta ei taha üldse eriti süüa. Ka kaheksaviljapuder, mis oli olnud hommikuks, jäi järele. (Kahe söögikorra vahel võttis ta kausikese šokolaadimüslit, mille ta ka ära sõi.)

Nii küsiski õde Kõrreke:

Kuule, Väikevend, mida sa üleüldse sööd?!

Ma sööm pastat ja makarone ja kiirnuudleid ja pasketivormi*… ma söön vähemalt kümmet asja!

Ma arvan, et jah, umbes kümmet asja see laps sööbki. Lisaks pastale läheb ka igasugusel kujul juust ja maiustused. Küpsetistest saiakesed (välja arvatud viineripirukad, sest ükskord tabas teda Mamma juures kõhuviirus peale viineripiruka söömist), aga koogid ainult siis, kui seal pole marju või rosinaid. Puuviljad, juhul kui keegi need lahti lõikab. Supid, kui tegu pole just püreesupiga või kui seal pole kahtlasi köögivilju – ning kahtlased on enam-vähem kõik peale kartuli, porgandi ja herneste – seega siis frikadellisupp (kui lillkapsa võib järele jätta). Kanaliha. Ja piiramatus koguses banaani-šokolaadimüslit. Ongi kõik.

Sa unustasid kartulid kodujuustuga, täiendas mind Kõrreke.

Tänalõunase läätseleeme asjus ma suuri lootusi ei hellita.

*On tuntud ka spagetivormi nime all.