Kogu tõde

Väikevend oli vaadanud Mamma juures Kättemaksukontorit ning viis ka ema uuema infoga kurssi:

Seal oli üks selline lugu, üks mees keetis hästi palju sülti ja kõik arvasid, et see oli inimene, aga pärast tuli välja, et hoopis põdrakene. Nii kahju oli põdrakesest!

Põrutavale paljastusele järgnevad kaks samaaegset hüüatust.

Suur Vend: See oli hoopis kits, mitte põder!

Kõrreke: Oh, see oli siis ju hoopis teine mees!

Aga see pole veel kõik. Tänu Väikevennale tean ma isegi seda, mis toimub pealinnas.

Seal on kõik lund täis ja autodel pole kusagil parkida ja siis nad saavad seal trahvi. Kõik saavad trahvi.

Nad räägivad seal muidu peaaegu sama keelt, mis meie. Peaaegu sama. Kui ma ütlen “tere”, siis nemad ütlevad niimoodi: “therre”.

Ning – kui ma juba lubasin kogu tõde, siis tuleb mul häbiga tõdeda, et mul õnnestus ära rikkuda Suure Venna koolivaheaeg. Ah et kuidas?

Ma nimelt palusin tal tund aega tagasi koolikotist sinna kogunenud praht välja võtta ning algavaks nädalaks tunniplaan päevikusse kirjutada.

Muidu oli nii tore vaheaeg, ainult sina rikkusid tänase õhtuga kõik ära!