Münt, tõend, klotsid

Mul on üldiselt suurepärane mälu, kuid isegi mina jään vahel jänni. Näiteks on mul tarvis paelu – saabaste sidumiseks. Istun maha, pigistan silmad kinni ja asun meenutama. Kingapaead on mul tikukarbis, karp lebab suhkrutoosis, suhkrutoos on mähitud käterätti, käterätt on prügiämbris, prügiämber puhvetkapis, puhvetkapp vannitoas, sisse astudes vasakut kätt. Avan silmad. Lähen paelu tooma, ja selgub, et kõik on vastupidi. Puhvetkapp pole vannis, vaid rõdul, tema sees pole prügiämber, vaid portfell, portfellis pole käterätik, vaid minu uus sügismantel, mantli taskus pole suhkrutoos, vaid üksik saabas, saapa sees pole tikutoos, vaid taskurätik, selle sisse pole keeratud mitte paelad, vaid knopkad, et nendega pilte seina kinnitada. Kuid pildid on samuti kes-teab-kus. Poeet Pampuškini mure Grigor Osteri Muinasjutust pisiasjadega

Suurel Vennal oli mõni aeg tagasi suur mure. Nimelt oli ta saanud isa sõbralt kingiks väärtusliku, Peeter I aegadest pärit mündi. Ning kui isa küsis, kas münt on albumisse pandud, ütles poiss, et ei tea, vist andis ema kätte. Otsisin kõigist kohtadest, kuhu mina sellise väärtasja oleksin panna võinud. Ei olnud kusagil. Kas tõesti olen mina lapse mündi ära kaotanud?

Selgus saabus hiljuti, kui poiss oli ära võistlustel ning mina aitasin Väikevennal poiste tuba koristada. Mõtelsin, et viskan ka sahtlitest vähemalt lahtise prahi ära. Ja seal, otse kommi- ja nätsupaberite, sahtlit mööda laiali puistatud pähklite, vanade tunnikontrollide, jalkakaartide ümbriste, äratulnud hammaste, õnnetina tükkide, katkiste kõrvaklappide, sentide, ööride ja santiimide vahel oli tõesti ka kadunud münt.

Nendelesamadele võistlustele minnes oli vaja ära küsida kahest tunnist. Hiljaaegu üle pika aja e-kooli sisse logides vaatasin, et need tunnid on ikkagi põhjuseta puudumiseks jäetud. Ometi treener oli ju poistele tõendi kaasa pannud?

Selgus saabus eile. Laps käis klassiga Jurmalas ning andis mulle õhtul spordikoti – Emme, mul läks küpsisepakk kotti laiali.

Panin märjad (ja küpsiepurused) ujumisriided pessu ja läksin prügikasti juurde kotti sodist tühjendama. Seal, ujumisriietest märg ja küpsisepuruga koos, oli ka kadunud tõend.

Oma tuppa ning legodele komistades minnes märkis poiss: Väikevend jätab kogu aeg oma mänguasjad vedelema!

Eks ta võtab sinust eeskuju. Äkki peaksite koos hakkama õhtuti oma asju ära panema?

Peaks vist jah, soostus Suur Vend ootamatult kergelt.

Ilmselt oli tõesti väsitav sõit.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s