See siis ongi…

Ma arvan, et sa tead seda luuletust, mida ikka matustel loetakse – Kas see siis oligi elu. Anna Haava luuletus on.

Muidugi, ilmalik matus on õudne ja annab alati piisavalt põhjust meenutamaks, kas mul ikka sai möödunud aasta eest kirikumaks makstud. (Sai küll.) Aga seesama Anna Haava rida jääb kummitama.

Minu elu möödub, mul on tunne, ühes käes autovõtmed, teises korraga umbes kolm-neli poe-, trenni-, lapse-, käe- ja muud kotti. Kusagil leidub veel käsi, mis suunab Väikevenna mõnest põnevast porisest lumehangest eemale. (Äkki mul ongi rohkem kui kaks kätt, pole ise lihtsalt märganud?)

Mööduv nädal oli kas kergelt skisofreeniline sigatüükalik, kus ma viibisin justkui pidevalt kahes kohas korraga. Käisin lapsega koolivestlusel, kooli koosolekul, spordiklubi lepingut sõlmimas, lapsega arsti juures, küünetehniku juures (sellest oleks muidugi sünnis vaikida, kuna eeskujulik intellektuaalne naisblogija – vt kommentaare – leiab, et parim tema küüntele on seep ja hari, mitte küünelakk). Muide, ma käin ka tööl. Ja kuna Väikevend jäi taas haigeks, korraldasin ka tema hoidu. Trenni jõudsin ka mõned korrad. Nädalavahetusel parandasin kotitäie töid ja käisin poistega korvpalli vaatamas – no ega kõrvapõletikus väiksemaga suurt muud ette ei võtagi. Pesud on pestud ja triigitud. Väikevenna eelkooli kodused tööd tehtud. Kolm kooki tegin nädala jooksul ka.

Mida ma ei teinud? Ei lugenud raamatut – kui välja jätta viisteist lehkülge Frenchi ja Koulut, laenatud Kõrrekeselt – sel ajal kui mu tütar mu arvutist e-koolis käis ja mul tekkis oma töös paus. Ei vaadanud ainsatki filmi. Ei rääkinud vist ainsatki olulist juttu. Kõrrekese vanuses oleksin ilmselt sedavõrd puuduliku elu(viisi) küll otsustavalt hukka mõistnud.

Ennelõunal – triikisin just parasjagu voodilinu, kõrval Väikevend tähti kirjutamas – üks tekikott – ja rida Ü-tähti, kaks vannilina ja kaks korda sõna küür – hakkaski kuidagi nagu kurb. Et kuhu siis on armastus ära kadunud.

Tegelikult ju polnudki kadunud. Istus ja kirjutas juba ürask, üks jalg tagumiku all, vihiku ümber ring kustutuskummi purust.

Advertisements

One thought on “See siis ongi…

  1. Regina ütles:

    Ja see elu ongi selline :). Minu meelest nii armas elu ja armas Väikevend, kes kirjutab Üüd.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s