Ema on hambaarsti juures!

Olin eile enda arvates hästi osavalt kõik korraldanud – Vanaema viib Väikevenna jalkatrenni, mina olen hambaarsti juures. Peale hambaarsti lähen toon väiksema poisi trennist ja viin Mamma juurde. Siis lähen toon suurema trennist ja viin Mamma juurde. Seejärel lähen ka ise trenni.

Peaaegu kõik läkski nii, nagu plaanitud. Ainult et kui ma istusin hambaarsti ooteruumis, oli seal kuidagi palju rahvast ja mind ei kutustudki. Läksin asja uurima. Registraator hakkas naerma: te vist peate homme uuesti tulema. Nii oligi. Minu aeg oli hoopis neljapäeval.

Kui mulle koju helistati, oli Kõrreke öelnud, et ema on hambaarsti juures.

Kuna kell oli nii kaugel, et Vanaema oli juba poisi trenni viinud, oli mul ootamatult pisut vaba aega. Tulemus: uued pluusid mulle ja tütar Kõrrekesele.

Seejärel Väikevend Mamma juurde ja korraks kodust läbi (olin päeval poistele vastlakuklid Mamma juurde kaasa ostnud ja need koju külmkappi unustanud.)

Sulle helistati ja ma ütlesin, et sa oled hambaarsti juures.

Igatahes täna jõudsin lõpuks ka tõepoolest hambaarsti juurde. Väga jube polnudki – aga ega ma enne suud lahti ei tee, kui mulle tuimestavat süsti pole tehtud. (Ilmselt on üks mu suurimaid lapsepõlvetraumasid kohtumine oma kooli väikese õudse punapäise hambaarstiga.*)

Seekord tuimestas süst ära mitte ainult suu, vaid ka pool nina.

Hambaarsti poolt pakutud ninarõngast ma siiski loobusin. Kuigi oleks tõesti ju mugav olnud paigaldada…

Väikevend oli minu suureks kergenduseks vaadanud (sel ajal kui mina hambaarsti toolis lebasin) koos Mammaga ära filmi Lammutaja Ralf.

Kas oli väga jube? pärisin Mammalt.

Ei tea, ütles Mamma, я спю.

Väikevenna kirjelduste põhjal olen õnnelik, et ma seekord pääsesin. Mamma viibis ka õndsa teadvusetuse seisundis.

Kuu aja pärast on veelkord hambaarst.

*Aga mul jätkus juba lapsepõlves piisavalt kindlameelsust mitte igaühele suud lahti teha. Mina osutusin kangekaelsemaks ning peale tunniajast veenmist andis arst alla.

Advertisements

One thought on “Ema on hambaarsti juures!

  1. Miiska ütles:

    No selles mõttes ikka ka lapsepõlves vedas. Ma mäletan kuidas kunagi kangutasid kohaliku polikliiniku arst ja salk õdesid mingi metallriistaga mul pool tundi suud lahti ja isa pahandas veel samal ajal kõrval. Aga ega neilgi õnnestunud, laps oli ikka kangem (ja no need riistapuud olid ikka hirmsad seal). Nüüd on muidugi kõik teisiti ja mitu aastat on mu õrna- aga kindlakäeline hambaarst mind pärast kontrolli niisama koju lasknud. Huhh!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s