Üks täiesti tavaline hommik

Hommikune eneseületus pole viimasel ajal tähendanud mitte lihtsalt teki alt välja tulemist, vaid ka Väikevennaäratust. Paned tule põlema. (Meil on natuke üle poole tunni aega!) Ei midagi.

Räägid. Absoluutselt sõbralikult. Ikka ei midagi. Tuled ja selgitad. Et vaja on voodist välja tulla ja riidesse panna. Et poole tunni pärast tuleb juba kodust välja sõita. Et kahekümne viie minuti pärast tuleb välja sõita.

Tõstad lapse voodist välja. Laps volksab sülest põrandale ja on hetke pärast uuesti voodis. Soostub viimaks variandiga, et ema paneb ta riidesse.

Kusjuures, siinkohal võimalust, et ema provokatsioonidele ei allu, pole olemas. Sest ma pean ju kaheksaks tööl olema ja ma ei saa käituda nii eeskujulikult nagu Lärmisepa Lota ema, eks ole. Kellel oli tubli koduperenaisena aega lasta lapsel jonnida.

Niisiis, ema paneb riidesse. Muumidega pikakäiseline särk ei sobi (liiga lapsik). Dinosaurused sobivad. Veerand tundi väljasõiduni.

Köögis hakkab kõik otsast peale.

Kas sa tahad, ma teen sulle ka juustuleiba?

Ei. Väikevend leiab külmkapist jänksi joogi.

Ma ei taha mitte midagi!

Keedan kohvi, teen endale võileiva valmis.

Ma tahan ka võileiba! Ja müslit!

Väikevend, me peame kümne minuti pärast välja sõitma. Sa ei jõua mõlemat süüa.

Panen saia rösterisse ja otsin külmkapist uuesti või ja juustu välja. Teen lapsele röstsaia  valmis.

Kui ma ise lõpuks oma hommikusöögi juurde naasen, kuulen, kuidas Väikevend läheb kööki ja hakkab kaussi müslit raputama. Kuulen paraku ka seda, kuidas osa krõbuskeid põrandale pudiseb.

Keegi on paki halvasti lahti teinud!

Viis minutit. Väikevend pole veel sööma hakanud, vaid pühib põrandat…

Lõpuks saab Väikevend söödud. Oleksime pidanud välja minema viis minutit tagasi.

Emme, mul on vaja pissile minna!

Õnneks võtab Suur Vend autovõtme ja paneb seni auto sooja ja lükkab lume maha.

Kodust sõidame välja ajal, kui ma peaks juba olema teel lasteaiast tööle.

Väikevend, me vist täna ei saa aknalt lehvitada, mul pole aega sind oodata.

Aga ma teen hästi kiiresti!

Selgub, et kui Väikevend tahab, võib ta teha tõepoolest kiiresti.

Tööl teele, kombineerides vedamisi  – näedsa, jõudsingi rohelisega läbi – mittevedamistega – mida, tahaks teada, teeb see Subaru kolmekümnese kiirusega tipptunnil ja peatänaval keskmises sõidureas?! – jõuan tööle.

Jälle napikas.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s