Hei, jälle maailm päästetud!

Esimene koolinädal on täistuuridel käimas. Kolm päeva, ja mitte ühelgi neist pole ma enne poolt kaheksat koju jõudnud.

 

Hommikusest ärkamisest ma parem ei räägi. Eile, peale veerandtunnist intensiivset äratustegevust oli ainsaks tagajärjeks, et Väikevend tõusis padjalt käsipõsakile ja magas selles asendis edasi.

Töö juures koosolekut oodates näitas kolleeg raamatut sellest, kuidas inimene peaks oma keha sõnumeid märkama.

Mis sinu keha sulle täna öelnud on, küsis ta minult. On sul mõni murettekitav moment?

Jah, mulle teeb muret see, et kui äratuskell heliseb, siis ma kohe üldse ei taha tuld põlema panna ja teki alt välja tulla!

Aga ei maksa siis kõiki sõnumeid tõsiselt võtta.

(Pealegi, tegelikult mulle enamasti meeldib mu töö täitsa hästi.)

Igapäevane lasteaia-, eelkooli- ja trennilogistika  on ootuspärane. Samuti ka lapsega perearsti juurde minek. (Noh, kas just ootus-, aga vähemalt plaanipärane. Nagu ka järgnev käik apteeki. Ja kuna ühest rohupoest pole kõiki ravumeid saada, siis veel ka teise apteeki.)  Aga igal õhtul on ka mõni üllatus varuks. Mahaunustatud asjad. Purunenud prillid. Või ujumistrikoo, mille ma olin lapsele enne ujumistundide algust aegsasti ostnud, aga mis tuli siiski poes ümber vahetada.

Kui ma Kõrrekese ja tema uue ujumistrikooga (mis lõpuks osutus ikka kallimaks, kui  arvestanud olin) kodu poole sõitsin, sain aru, et olin päeva jooksul auto plaadimängijas olevat 73 minuti pikkust plaati kahe tiiru jagu kuulanud.

Õhtul kodus avastasin, et ikka ununes poisile hambaarstiaeg kinni panna ja mall tuua. (Nad muudkui kaotavad neid koolis ja tagasi ei taha, mul on töö juures sahtel malle täis!) Kui Väikevend on magama pandud, tahtis Kõrreke tööõpetuse jaoks tükki tapeeti ja Suur Vend abi ajaloo koduses töös.  Koduse töö kirjutamise käigus sai tühjaks tindipliiats ja kodune tagavara, nagu selgus, on ammendunud.

(Mine võta mu käekotist pinal, seal peaks olema!)

Tütar tuli mu toa uksele, ütles igaks juhuks hästi kiiresti:

emme, ma ei taha sinult mitte midagi, enne kui hakkas minuga kass Nurrist rääkima.

Tänaseks on maailm päästetud. Homme alustan otsast peale.

Advertisements

One thought on “Hei, jälle maailm päästetud!

  1. Ingrid ütles:

    Emad on ühed vägevad tegelased, eks ole! Ega see maailm muidu üldse püsti ei püsikski ka, ma arvan. Nii et jaksu uueks aastaks ja palju tervist ka ikka, siis on kergem:)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s