Aasta on alanud, koolivaheaeg lõppenud

Algus – Bilbo Baggins ja Pähklipureja.

Koolivaheaeg algas Kõrrekese sünnipäevaga. Seda otsustas jänes tähistada, kutsudes kokku kõik oma sõbrad ja sugulased ja viia nad Kääbiku ühiskülastusele. Psühhoterapeudi arvet pole veel ükski lapsevanem saatnud – see-eest hakkas Suur Vend raamatut lugema ning jänese ema juurdleb endiselt, kas tegu on kõige vägivaldsema filmiga, mida ta oma elus näinud on.

Järgnevatest suurpuhastuse-päevadest ei mäleta vist ükski pereliige õigupoolest midagi. Kodused on juba harjunud must eemale hoidma, kui ma koristan. See-eest peale suurpuhastust õnnestus viia kogu pesakond ka sel hooajal Pähklipurejat  vaatama.

(Kas poisid tulid vabatahtlikult? tundis härra viisakalt huvi.

Mitte päris, pidin möönma. Ma pidin neid ikka ähvardama… )

Et tantsulavastust pisut elavdada, olin eelmisel õhtul autost träni kokku korjates unustanud laelambi põlema ning viisteist minutit enne etenduse algust selgus, et aku on tühi. Takso tuli õnneks kiiresti. Tegelikult meeldis etendus kõigile, ma arvan, et me polegi seda rohkem kui kolm-neli korda vaadanud. No maksimaalselt viis.

Härra saabus linna just parasjagu, et meid balletietenduselt koju viia, minu auto aku täis laadida ning öösel koos esikpojaga mere taha lennata.

Aastavahetus – Skyfall,  ängribööds ja Tuneesia

Ei, õnneks mitte härrastel. Nemad jõudsid kenasti pärale, aga meie Kõrreksega käisime ja vaatasime mõlemad ära oma elu esimese Bondi-filmi. Meil oli päris lõbus. Erinevalt Bondist, James Bondist, kes tundus kuidagi vaevatud ja väsinud.  Väikevennal Vanaema  juures oli samuti tore. Vanaema oli ostnud ängripöödsi-mängu. (Ainult profaanisilmale võis see omada mõningaid ühisjooni mänguga Reis ümber maailma.)

Vana-aastaõhtul käsime  traditsiooniliselt* veekeskuses vana aasta muresid maha pesemas. Seejärel käisime Mamma juures – olin eelmisel õhtul kahelt allesjäänud võsukeselt küsinud, kas nad sooviksid olla kodus või minna Mamma juurde telekat vaatama.

(Ja mida siis sina teed? päris Väikevend varjamatu irooniaga hääles. Loed raamatut, jah?!) 

Nii, nagu Väikevend arvas, läkski. Sel ajal kui lapsed vaatasid telekat, lugesin mina läbi Tuneesia, mille Mamma jõuluks sai. Valasime õnne.

Siis sõitsime kesklinna ilutulestikke vaatama. (Kipun ikka unustama, et mulle ei meeldi purjus inimesed.) Kuusk ja tuled ja taevased värgid olid kaunid. Kõrreke oli minu peale solvunud, kuna kõndis minu poolt soovitatud teepoolel, libises ja kukkus. Väikevend jooksis keelamisest hoolimata kõige porisemas kohas. Soovisime head uut aastat.

Kodutänaval lasksime õhku ka omad raketid. Kasutasin kõige ohutumat moodust (ehk naabrimeest). Väikevend traavis rõõmsalt naabripoisiga ringi, naabrid pakkusid plasttopsist šampust. Kõik oli peaaegu nagu päris.

Järgmisel hommikul – taas traditsiooniline – risalamande, mis seekord ennustas palju sõpru Väikevennale, palju tarkust Kõrrekesele ning palju raha mulle. (Huvitav, ma juba eelmisel aastal pidin palju raha saama – ilmselt on mingid segadused ettenähtud noosi kättetoimetamisega.)

dets12 182

Vaheaja lõpp – Lendavad põhjapõdrad, Kalevipoeg  ja muu sport

Tööaasta algas päris varakult  peale, Väikevend sai  aasta esimesel nädalal kaks päeva lasteaiaski käia. Ühe päeva olid Kõrrekesega, käisid kinos Lendavaid põhjapõtru vaatamas ja Mäkis.

Viimaks saabusid ka härra ja Suur Vend tagasi. Vahelduse mõttes tegeldi erinevate talispordialadega  – näiteks ujumine ja suusatamine. Mina olin viimasest vabastatud, käisin veelkord ujumas, keetsin suppi ja kütsin ahju.

Täheldasin, et ka köögiviljadest supp süüakse paremini ära (s.t sööb rohkem inimesi kui ma ise), kui seada mäelt tulijad fakti ette, et kas kõrvitsasupp või üldse mitte midagi. (Ainult Väikevend valis viimase.)

Ma ise sain viimase nädalaga kokku üle kümne ujutud kilomeetri.  Pole aasta alguse kohta paha.

Uus kooliveerand algab – Suur Vend asus juba Kalevipoja juurde – tähtaeg on ülehomme. (Minul, muuseas, on see, isegi Eno Raua variandina, siiani lugemata.)

*Siinkohal on mul ilmavõimat jätta tsiteerimata Ilmar Tõnissoni kirjutist Traditsioonid.

Tõlkisin siis selle kuulutuse, mis kõneles mingisuguse seltsi “teisest traditsioonilisest väljasõidust Peipsile”. Minu inglasest sõber pidi saama naerukrambid. “T e i n e  traditsiooniline,” ütles ta. See on parim nali, mida ma olen kuulnud!”

Advertisements

2 thoughts on “Aasta on alanud, koolivaheaeg lõppenud

  1. sehkendaja ütles:

    Jagan meeleldi ca aastatagust Postimehe artiklit Kalevipojast, kus mitmed inimesed võtavad sõna ja avaldavad arvamust (http://www.tartupostimees.ee/626708/eepose-hiid-avaldab-vagevasti-moju-uha-uutele-loojatele/).

    • iibis ütles:

      Aitäh, Sehkendaja, elamuslikku lugemist pakkuva viite eest. Absoluutselt võrratu!
      (No on ju:
      “Kui on sügavam kultuurihuvi, lugege rahvaluulet, eriti vanasõnu, kõnekäände ja mõistatusi, need vastavad säutsumiskeskkonnas nüristunud mentaalkääbuste vaimusuurusele kõige paremini.”)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s