Kolmteist aastat tagasi

Oli esmaspäev ja ma vaatasin Mamma-Papa juures Kuldvillakut.  Ja ma tundsin, et nüüd see peale hakkabki.

Hakkaski. Kulmineerudes  vastu hommikut sõnades:

Kell on neli-null-kaks, palju õnne, teil sündis tütar.

See kestab, ja kestab praeguseni välja.

Kuigi maimuke on must juba pikem ja üldiselt ka palju tublim ja andekam ja ilusam ka. (Aga uudishimulik on ta tänaseni ning ükski Kuldvillak juba naljalt vahele ei jää.)

Aga homseks oleme me täiega valmis. Tort ootab kaunistamist, Suure Venna kingitus on juba kolm nädalat tagasi kindlas kohas (tema enda sahtlis) ning Väikevend ütles mulle, et ma ütleks õele, et karistuseks jonnimise eest jääb ta unejutt ära ning asus hoopis õele pilti joonistama. (Salaja muidugi.) Mina ütlesin, et lähen toon venna sõbra sünnipäevalt (vend oli samal ajal juba koridoris ja hoidis kõigest väest itsitust tagasi) ning läksime poodi küünalde järele. Kolmteist aastat, see tähendab kahte pakki küünlaid!

Meil on au õnne soovida!

Advertisements

6 thoughts on “Kolmteist aastat tagasi

  1. Paula ütles:

    Õnne teile kõigile!

  2. ritsik ütles:

    Palju rõõmu ja rahulikku teismeliseiga 🙂
    inglisekeelsetes maades algab pubekaiga just 13-ga, sest siis on thirTEEN.

  3. Sille ütles:

    Palju õnne! 🙂

  4. Ingrid ütles:

    Minugi poolt palju ilusat õnne Kõrrekesele:) Mulle tundub, et Sul on tütrega väga vedanud!

  5. iibis ütles:

    Muidugi on mul tütrega vedanud. Tänan heade soovide eest.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s