Tsüklis

Enam ei üllata mind ainuski ASI.

Kui asjad on sandist veel sandimaks läinud, hakkab see tsükkel korduma, ütleb murfoloogia edasijõudnutele. Ning lisab lohutavalt: kaks untsuminekut on alles algus.

Laupäeval olime elektrita. Pühapäeval oli muidu elekter olemas, aga pikemat aega vilkunud vannitoa lamp ütles üles. Pühpäeva õhtul lakkas töötmast sülearvuti laadija.

Täna selgus töökoosolekule sõites, et autokumm on tühi.  (Kuu aega tagasi oli sama jama, ainult et suvekummiga.) Ma polnud isegi üllatunud. Kõige raskem muide oli leida pumbaga mees. Meestel, kes olid sellise näoga, et neilt võinuks pumpa eeldada, seda polnud. Üllataval kombel osutus pumbaga meheks aga kolleeg, kellelt ma seda küll oodata ei osanud. Ta teatas oma prouale viksilt, et tööl läheb kauem ja pumpas rehvi kenasti niipalju täis, et julgesin töökotta sõita.

Sõitsin kummiposti ja seal tuvastati süüdlane – pisike metalljubin ja pandi lapp peale.

Jah, tõepoolest – miski ei ole nii möödapääsmatu, kui viga, mille aeg on tulnud.

Ootan huviga homset.