Pudru mõte

Olin pannud hommikul piima keema ja odrahelbed mõõtekannuga valmis, kui tuli skaibi kaudu kõne.

Kui piim keema läheb, pane helbed sisse! hüüdsin tütar Kõrrekesele ning läksin ise ülakorrusele rääkima.

Veerand tunni pärast tuli Väikevend üles ja teatas, et pudruga on vist midagi lahti, sest potis on üks suur mull. Lõpetasin kõne ja läksin kööki mulli vaatama.

Jah, seal ta oligi. Suur kilejas mull. Selle all helvestest klimp täiskuumusel mulksumas.Klimbi alumine osa oli umbes sentimeetri ulatuses kõrbenud juba poti külge.

Alguses olin pahane, siis sain aru, et kust see laps peaks siis pudrukeetu oskama, kui keegi seda talle õpetanud pole.

Koukisin klimbi välja, panin poti likku ja võtsin uue. Uuesti piim ja ordahelbed, sedakorda siis puulusikaga segatuna.

Nüüd sa siis oskadki putru valmistada, nentisin Kõrrekest vaadates. Kes teatavasti putrusid eriti ei armasta ja kellele pudrukeeduoskuse mõte ebaselgeks jäi.

Kui sul kunagi laps sünnib, siis sa ju pead oskama talle putru keeta!

Ka pliidi sain puhtaks, kui olin poest küürimispulbrit juurde toonud. Ning pott vajab ehk veel nelja-viit tiiru nõudepesumasinas, siis saab teda juba uuesti kasutada.

Kuigi, ma pole kindel, et mul õnnestus oma tütart pudru mõttes veenda.