Üks kevadine hommik. Üks õhtu

Ainult kevadel juhtub, et ärkad täiesti niisama, juba enne kuut ning oled selle üle isegi täitsa rõõmus. Keedad kohvi ja naudid aknal linnulaulu ja värsket ajalehte ja üldse.

Ka suurem poisslaps, keda viimasel ajal on tulnud päris pikalt ja põhjalikult äratada, enne kui ta võrdlemisi vingus olemisega soostub riidesse panema ning nentima, et hommikuks pole jälle mitte midagi, on peatselt üleval ning ka riides ja söönud. Klassiekskursioon ju!

Peatselt ilmub ka Kõrreke koos kassiga (ilma kassita ta eriti kodus ringi ei liigu).

Väikevend on juba õhtul Mamma juurde viidud. (Mul on köha ja luksumine, nagu ta oma tervislikku seisundit ise kommenteeris.)

Rattaga tööle. Päev saab korraliku hoo sisse, kui hommikul Riia mäest alla sõita.

Pealelõunal tuled koju. Lähed mudilasele Mamma juurde järele. Mudilane hüppab sind nähes kiigelt maha, et näidata enda istutatud ploomipuud. Aiakiigel lebab viimatiloetud Pettson ja Findus. Sirel õitseb.

Kodus tõstad lapse autolt maha, see tõttab ratast võtma, soovib rohivale naabrinaisele väärikalt jõudu tööle! ja väntab sõpra otsima.

Ise tunned, kuidas varajane hommikune ärkamine on teinud õhtupoolse olemise raskeks ja uniseks, lähed ülakorrusele voodisse.

Mudilane tuleb tagasi – parimat sõpra pole kodus ja talle on parasjagu meenunud, et lubasid talle tuua üllatusmuna.

Võta ise kapist!

Laps ei leia oma muna.

Ohkad, ajad end püsti ja lähed annad talle selle muna.

Heidad uuesti pikali, paned silmad kinni.

Emme, kas sa tahad teada, mis ma üllatusmunast sain?

Pärast näitad!

Ei, sa pead tulema vaatama.

Üllatusmunas oli väike viskemängusasi.

Oi, mis tore.

Lähed uuesti ülakorrusele. Sulged silmad. Välisuks käib.

Emme, mul on sulle üllatus!

Pärast näitad…

Ei, sa pead kohe tulema!

Tuled alla, sinu poole sirutatakse väike kriim käsi: kas sa tahad suuremat või väiksemat tükki?

Ma võtan väiksema tüki. Aitäh, Väikevend.

Väikevend pistab rahuloelvalt viimase šokolaaditüki suhu.

Kas sa magasid?

Ei, enam ma ei maga!

Uksest tulevad sisse Kõrreke ja tema parim sõbranna L. Süüakse ühiselt õhtust, tüdrukud lähevad staadionile. Väikevend saab arvutiloa.

Emme, kuidas kirjutatakse “hierofäktori”?

Laps läheb virtuaalsesse kangelasvabrikusse.

Lähed ise niidad maja eest pisut muru. Nohu hakkab läbi saama, lisaks sirelilõhnale tungib ninna ka ilmselgelt äratuntav lõhn, mis tekib niidetavatest naatidest. Sarapuupõõsad on päris suureks kasvanud.

Klassiekskursioonilt tuleb koju Suur Vend.

Emps, ma ostsin meile võinoa!

Võinuga lõhnab kadakaselt. Ekskursioon Virumaale oli olnud tore, eriti Sagadi metsamuuseum. Ainult toitunud on ta peamiselt kommist ja jäätisest, nagu selgub.

Väikevennal on aeg magama minna. Enne jõuab ta veel tülitseda vennaga (millest tüli alguse sai ja mis täpselt juhtus, jäigi selgusetuks), seejärel lubab end mõningase palumise peale lohutada ja õhtujutu ette lugeda. Loheraamat meeldib Väikevennale väga.

Lõpuks jõuab koju ka Kõrreke.

Kättemaksukontor on juba peaaegu läbi.