Kohe väga kuninglik armastus

Muidugi oli film tehtud meelega selline pisarakiskuja. Aga kuidas teisiti saakski, kui teemaks on mitte troonide mäng kui fiktsioon, vaid nende inimeste elu oligi üks troonide mäng? Armastus ja armukadedus. Truudus ja reetmine. Üllad ideed ja tegelikkus (näiteks küsimuses sõnavabadus versus tsensuur). Lisaks veel vaimuhaigus, ambitsioonid ja õukonnaetikett. Suured plaanid, suured tunded.

Kes siis keda lõpuks reetis? Kuueteistkümnesena vaimuhaigele kuningale mehele pandud printsess oma mehe? Sõber sõbra, kui ta magas tema naisega? Sõber sõbra, kes oli eelnevalt maganud tema naisega? Kadunud isa (kes juhtumisi oli kuningas) uus naine oma mehe (kes juhtumisi oli kuningas) poja esimesest abielust (kes juhtumis oli kuningas, hullumeelne veel pealekauba)? Kärgperede osas, nagu ma olen kogu aeg kahtlustanud, läheb asi eriti keeruliseks…

Kui kuninganna kahekümneüheselt lõpuks õukonnast pagendati, lastest lahutati ja ta armsam hukati, siis ei jäänudki vist muud üle kui kurvastusest surra? Huvitav, et see vanasti siniverelistel ikka nii lihtne oli. Et jäid haigeks, heitsid voodisse ja surid ära. (Ma kardan, et tavalised inimesed pole saanud seda endale kunagi lubada.)

Juba mitmendat filmi järjest tunnen ma kurvastust, et ei oska tantsida. Missugune kirg võib olla peidus ühes maskiballimenuetis!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s