Kohe väga kuninglik armastus

Muidugi oli film tehtud meelega selline pisarakiskuja. Aga kuidas teisiti saakski, kui teemaks on mitte troonide mäng kui fiktsioon, vaid nende inimeste elu oligi üks troonide mäng? Armastus ja armukadedus. Truudus ja reetmine. Üllad ideed ja tegelikkus (näiteks küsimuses sõnavabadus versus tsensuur). Lisaks veel vaimuhaigus, ambitsioonid ja õukonnaetikett. Suured plaanid, suured tunded.

Kes siis keda lõpuks reetis? Kuueteistkümnesena vaimuhaigele kuningale mehele pandud printsess oma mehe? Sõber sõbra, kui ta magas tema naisega? Sõber sõbra, kes oli eelnevalt maganud tema naisega? Kadunud isa (kes juhtumisi oli kuningas) uus naine oma mehe (kes juhtumisi oli kuningas) poja esimesest abielust (kes juhtumis oli kuningas, hullumeelne veel pealekauba)? Kärgperede osas, nagu ma olen kogu aeg kahtlustanud, läheb asi eriti keeruliseks…

Kui kuninganna kahekümneüheselt lõpuks õukonnast pagendati, lastest lahutati ja ta armsam hukati, siis ei jäänudki vist muud üle kui kurvastusest surra? Huvitav, et see vanasti siniverelistel ikka nii lihtne oli. Et jäid haigeks, heitsid voodisse ja surid ära. (Ma kardan, et tavalised inimesed pole saanud seda endale kunagi lubada.)

Juba mitmendat filmi järjest tunnen ma kurvastust, et ei oska tantsida. Missugune kirg võib olla peidus ühes maskiballimenuetis!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s