Pojalik hool

Kui ema on tuulepea, siis tasakaalu mõttes on hea, kui lapsed asjad kontrolli all hoiavad. Paar päeva tagasi teatas Suur Vend, et ta oli inspekteerinud suitsuandurit ning tuvastanud tühja patarei. Tõin poest uue, panin selle söögitoa lauale ning kui õhtul küsisin, oli patarei juba vahetatud.

Ja kassile andsime valuvaigisti ja ussirohu ka ära! Need asjad toimetati siis koos õega. (Ussirohu puhul oli kasutatud Kõrrekese leiutatud kassipasteeditaktikat.)

Hoolitsust ei tunne mitte ainult kass, vaid mina ka.

Eile läksin sõbrannaga lõunale. Kui ma paari tunni pärast koju jõudsin, tuli mu suurem poeg mind pühalikult uksele vastu võtma, otsekui oleksin ma ära olnud mitte mõne tunni, vaid mõne nädala.

Kallistusele lisaks küsis ta murelikult:

Emps, kas sa ikka kõhu said täis?

5 thoughts on “Pojalik hool

  1. helle ütles:

    Kui kena perekond! Täitsa tõsiselt!

    • iibis ütles:

      Blogi on siiski ilukirjandus koos kirjanduslike liialdustega. Selline natuke nagu klantspilt, kus kortse näost vähemaks silutakse ja katkine püksipõlv kinni kaetakse. Me oskame kõik muideks väga hästi jonnida – eriti mina – ja mõnikord võin päris vastikult ka käituda. (Enesõigustuseks ütlen, et ma esimesena ei alusta!)

      Aga aitäh ilusti ütlemast! Täitsa tõsiselt!

  2. hildur ütles:

    Blogi on muidugi pisut ilukirjanduslik asjandus, aga tegelikult on see erakordselt armas lugemine ka.
    Ja vanimad pojad võtavad mingis vanuses tõesti sellise pseudovanemlikult hoolitseva hoiaku ema suhtes. Tundub korraga nii üliarmas kui natuke naljakas, aga ju see on samm tõeliseks meheks kasvamise raskel teel. Ma arvan, et Suurest Vennast tuleb üks tark ja empaatiline meesterahvas, kindlasti on su tulevane minia sulle selle eest tänulik 🙂

    • iibis ütles:

      Seda, et tark ja empaatiline, loodan ma ise samuti. (Huumorimeel ning südametunnistus võiksid samuti lõpp-produktil installeeritud olla.) Aga kellegi tänule ma väga ei panustaks.

  3. Laps Eestis ütles:

    Mis tänusse puutub, siis jutt jumala õige. Kui palju ma olen ämma kirunud – mõttes – selle eest, mis ta oma pojas kasvatamata on jätnud ja kui vähe tänanud selle eest, mis hästi.
    Ja nõus, et hea lugemine see blogi. Mõnus.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s