Kunagi unistas Suur Vend, et nädalas võiks olla viis puhke- ja kaks koolipäeva (no ega puhkamisest väsib inimene ära ka, pealegi on koolis lisaks igavatele asjadele ka kehaline, eesti keel ja parim sõber P, eks ole). Seekord ongi selline nädal!
Laste koolis oli streik küll vaid kahepäevane, kuid Kõrreke osales ühel päeval linna matemaatikaolümpiaadil ja Suur Vend oli sama päeva trauma tõttu kodus. Väikevenna lasteaed ei streikinud üldse – kuuldavasti ei olnud sealsed õpetajad oma niigi napist sissetulekust päeva, rääkimata paarist, loovutama. See-eest streikis siis Väikevend!
Noh, täitsa tore oli ju keset päeva minna näiteks trenni, seejärel teha Suure Vennaga kodus hiina toitu ja pärast minna veel kogu kambaga mänguasjamuuseumisse. (Sellega minu etteaste ka piirdus, kui mitte mainida mõningaid koduseid töid.) Järgmisel päeval jätkasid lapsed omaette – mõlemad koolilapsed käisid oma pinginaabritega kinos ja lasteaialaps oli Mamma pool. Mamma juurest koju sõites seletas ta ka, miks talle seal nii hirmsasti meeldib – Mamma teeb alati pastat, kui Väikevend tahab, loeb talle alati ette kõik kaasapandud raamatud ja seal on klaver! Lisaks, kui seal veel ööd ka olla, ei kiirusta sind hommikul keegi tagant.
Lõppkokkuvõttes on muidugi kõik tasakaalus. Kes käib nädala keskel mänuasjamuuseumis, tuleb reedel koju hiiglasliku vihikukotiga. Täpsemalt, kahe hiiglasliku kotiga. Mäng on läbi, tuleb tööle hakata.
