Meil on nüüd täiesti nähtav kass!

Kass. Vägagi nähtav!

Niisiis, Nurr, lubage esitleda! Uudishimulik ja hellake, nagu on selgunud. Imeilus pealekauba. Väga rohelised silmad, väga siidine kasukas. Me hakkame nüüd harjuma, et meil tõepoolest on kodus kass (ja mitte ainult kassijunnid…) Isegi Väikevend, kes algul, iga kord, kui ta Nurri nägi, tõi kuuldavale rõõmuhõiske, mis oleks olnud täiesti asjakohane neandertaallasele, kes on leidnud just närimata kondi. Jah, isegi Väikevend suudab ennast talitseda ning Nurr omakorda lubab armulikult – kuigi ei saa eitada mõningast ärevust – end Väikevennalgi silitada.

Nii hea on magma jääda, laup vastu kassi, nentis Kõrreke.

Ma arvan, et me oleme juba parajalt ümber käpa keeratud.