Mängime kooli ehk elu kaleidoskoobis

Vot siuke kehvema naisteka vääriline pealkiri sai – raamatukogude nimekirjast eemaldataks selle nimega üllitis kiiremini kui sul võtaks aega Rein Lang ütelda.

Möödunud nädalal tegin nähtavasti esimest korda elus tõsiselt tööd – nii et laupäeval olin ma ületöötamisest palavikus. (Õnneks kadus see järgmiseks hommikuks jäljetult – ja õige kah, mingite haiguste jaoks mul küll praegu aega pole!) Kui küsida, et kas mul häbi ka oli, kui ma reedel oksendava poja vaba tunni ajal Mamma juurde viisin, selmet korraliku lapsevanemana perearstile helistada ja hooldusleht küsida, siis ma vastaksin, et /…/

Seejuures – ega praegusel ajal pole kool mingi luuslangilöömise koht, nagu meil vanasti. Mu poeg näiteks ei taha isegi haigena eriti koolist puududa – matemaatika pärast. Kõik vahepeal koolis tehtud ülesanded tuleb kodus järgi teha, muidu saab kuri õpetaja veel kurjemaks.

Järgmisel, laupäevasel hommikul vaatasid lapsed pudru kõrvale hommikusi multikaid ning tütreke sõnas igatsevalt: Muumimamma on nii hoolitsev. Ja lisas mõtlikult: Aga tal on ka palju vaba aega!

Nii see on, nentisin ning kiirustasin mudilast tagant, et ta vanaema juurde hoiule viia. Ise ruttasin laupäevakule. Noh, selline ametialane värk, väljanäitus ja puha. Terve päev tööd ja tasu – raamatupoe kinkekaart (lisaks töörõõmule, muidugimõista) ongi ausalt välja teenitud!

Pühapäeval õpetasin koolist puudunud Suurele Vennale matemaatikat, koristasin kodu, pesin pesu, viisin Väikevenna sünnipäevale, seejärel käisime poistega (Kõrreke ei tahtnud) Lõvikuningat vaatamas, siis õhtul õpetasin Suurele Vennale veel veidi matemaatkat ja triikisn pesu – nii et tõeline puhkepäev! Vähemalt kõik matemaatikaülesanded said tehtud.

Täna hommikul, kui äratuskell helises, tuli minu tuppa alati reibas Väikevend. Palusin tal tuua aknalaualt äratuskellana meeleheitlikku kärbes Jaaku etendava telefoni.

Emme, kas sa tahad telefoni kinni panna ja edasi magada? küsis mu pojake läbinägelikult. No muidugi oleks tahtnud! Aga kus sa saad. Pealegi küsis Suur Vend veel üle teepikkuse ja kiiruse kohta, nii kindluse mõttes.

Õhtul, kui ma Väikevennaga koju jõudsin, pakatas viimane jälle entusiasmist: Emme, hakkame kooli mängima, sina võid õpetaja olla!

Aga ega ma tegelikult kurda – matemaatika õpetamine tuleb mul näiteks juba täiesti kobedalt välja – Suur Vend sai sedakorda töö koguni viie plussi! Aga uued väljakutsed terendavad – nii ütles Kõrreke, et inglise keeles peaksime me vähemalt enne teste koos õppima, sest tänases töös jäi tal kõige napimalt viiest puudu.

Vot selline on elu, kui kaleidoskoop katki teha ja sisse vaadata. Täiesti tavalised klaasikillud, ei midagi erilist.