Õde ja vend

Kõrreke on muidugi see, kes on enamasti nutikam, kohustundikum ja informeeritum. Vähemasti, mis puudutab sellist koolis vajaminevat tarkust. Rääkimata näiteks oskusest leida raamaturiiulist õige raamat – raamaturiilites orienteerub ta vistiti paremini kui omaenda toas (mis, arvesse võttes tema toa mitmeid kordi testitud võimet segamini minna isegi siis, kui seal keegi ei viibi, on ka mõistetav). Seepärast oligi kummaline, kui lapsel koduse tööna üles antud Euroopa pealinnad kippusid ikka omavahel segi minema. Eriti hämmeldunud oli Suur Vend: Hispaania pealinn – no kuidas sa ei tea – no mõtle siis näiteks spordile! (Seejuures pidas Suur Vend nähtavasti silmas Real Madridi, mille olemasolu ja isegi olemasolu mõte on tüdrukule absoluutne Terra incognita.)

Vaatasime eile õhtul ilusate piltidega raamatut juurde, et Bratislava, Bukarest ja Budapest ikka kuidagiviisi meelde jääksid. No vast ikka jäid ka, sest üldiselt pole tüdrukul halb mälu.

Täna õhtul pakkis Suur Vend kehalise asju: Õpetaja ütles, et me mängime homme tunnis jalkat, nii et ma panen oma putsad kohe kotti ära!

Õe kommentaar: Putsa… see on umbes sama imelik sõna nagu koss.

Ning jätkab ennist pooleli jäänud meenutust: Ja tead, muusikaajaloos ma tükk aega mõtlesin, kas panna see teos Bachi Cötheni perioodi või Leipzigisse – aga noh, õnneks sai õigesti.

Tõesti – putsa ja koss – need kõlavad Bachi Cötheni perioodi kõrval nagu hiina keel!