Mida selle külmaga ikka teha?

No nõnda. Kõik räägivad inglaslikult ilmast, isegi töömehed Vambola ja Pets (kes muidu on üsna napi jutuga).

Selge on see, et midagi tuleb selle asjaga ette võtta.

Väikevend tuleks demonstatratsiooni mõttes toppida pudelisse, et kõik saaksid veenduda – tõepoolest, ta ei püsi ka seal paigal. Täna meisterdas ta endale kilbi, voolis kolm kausitäit plastiliinist salatit, vaatas kolm filmi, maalis vesivärvidega ja joonistas vildikatega, mängis (jalgpallivõistlustelt tulnud) Suure Vennaga (kes vaatas parasjagu telekast jalgpalli) jalgpalli ning segas õde, kui viimane tahtis flööti harjutada. Kui mainida veel sõdurina roomamise harjutamist triikimislaua alt, siis ongi enam-vähem kõik, kui välja jätta paar tühisemat asja ja üks pahandus. Suure Venna puhul on külmal ilmal isegi positiivsed tagajärjed – nimelt on ta läbi lugenud – ja vähe sellest – isegi lugmispäevikusse sisse kandnud raamatu Vanaema õunapuu otsas, mis on vaja lugeda alles ülejärgmiseks nädalaks. Ning tõi täiest omal initsiatiivil kooliraamatugust ka järgmise kohustusliku raamatu ning on sellegi poole peale lugenud. Kusjuures tagakaanel olev annotatsioon on paljutõotav ja sarnaneb telenovelade sisukokkuvõttele mõnes telekavas.*

Avastasin ka ideaalse külma-ilma hommikusöögi: nimelt vaatad-kuulad õhtul telekast intervjuusaadet sümpaatse lauljannaga ning teed valmis õunapommitaina. Selle jaoks pole mingeid imeasju vaja, üsna tavaline muretainas ju. Siis keerad suhkru-kaneeliga täidetud õunad taina sisse ja paned külmkappi. Ja vot siis hommikul – ise lähed tuld alla tegema ja õunapommid pistad ahju. Ja nad on hullult head, seest kuumad ja karamellised ning väga tõhusad – Suur Vend lõi jalkavõistlustel oma esimese värava! (Ning kui aus olla, tuleb Kõrreksega nõustuda ning tõdeda, et maitsevad küll paremini kui kaerahelbepuder.)

Mina näen unes juba mitmendat korda, et jalutan Monet’ aias. Ja käed on kütmisest hukas mis hukas. Viimane pole kahjuks uni.

Aga Petsil ja Vambolal on vist oma külma vastu võitlemise retsept – kui olin neile puude saagimise ja riitaladumise eest maksnud, sõidutasin nad mitte koju, vaid nende kodust ümber nurga väikese poe ette. Küllap nemad juba teavad, mis sooja annab!

*Tsatsiki läheb sügisel neljandasse klassi. Aga enne sõidab ta tindikalamees isa juurde Kreekasse. kui vanaisa sureb, tunneb ta heameelt, et nõbu Elena on olemas, sest tema ideed on nii vahvad ja Tsatsiki peaaegu unustab kurvastada. Kodus Stockholmis saavad Tsatsikist ja Per Hammarist verevennad ja Tsatsiki õpib järjest paremini rulaga sõitma. Annotatsioon jätkub.

Advertisements

2 thoughts on “Mida selle külmaga ikka teha?

  1. epp ütles:

    Apteegis müüakse Viktor Vassiljevi pildiga klaaspudelis õudust nimega “kätemääre”. Lõhnab äärmiselt võikalt, aga kui mul 2 a tagasi külmaga käed täitsa puruks läksid, siis see oli ainus asi, mis aitas.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s