Tuli uus aasta. Nagu ikka!

Kotkas? Vares? Lihtsalt plönn?

Tehnika tagasitulek
Paar päeva enne aastavahetust otsustas jõulu ajal meie seast lahkunud tehnika meie hulka naasta. Esmalt parandas Suur Vend ära katkiseks peetud televiisori. (Ühendas ärakukkunud juhtme tagasi.) Teiseks sai täiesti iseenesest korda minu katkine telefon. Arvatavasti mõjus ekstreemsustega – kuni uue telefoni ostmiseni välja – ähvardamine. Ja mis puudutab veel tehnikat, siis meil on selline imelik telekas, mis näitab peaaegu alati jalgpalli, kui Suur Vend ta käima paneb. Mõnikord ka korvpalli. (Kas telekaparandusest võiks abi saada?)


Peen Saare lihaveis

Vanal aastal sai loomulikult ahju lihatükk, nagu eestlastel ikka kombeks. Väikevend nägi küpsetuskarbi ümber olnud pakendit ja küsis selle entusiastlikult endale. Ta meisterdas sellest endale krooni ning hüppas rõõmsalt terve õhtu ringi, kroon peas. Kroonil oli kiri peen Saare lihaveis. Meil kõigil oli väga lõbus. Väikevend ise oli samuti ülimalt kõrgendatud meeleolus (kuni suhteliselt järsu kustumiseni mõni minut enne südaööd.)

Olgu veel öeldud, et peen Saare lihaveis maitses kõigile hästi.

Tinutamine ja paugutamine

Enne uue aasta saabumist valasime õnne ka. Tinast, nagu peab. Igaüks nägi enam-vähem seda, mida ise ette kujutas. Minul oli justkui lind – kotkas või vares, Kõrreke sai enda arvates lille ja Väikevend dinosauruse. Vaid Suur Vend, kes oli parasjagu tige ja väsinud, ei osanud oma tinast midagi arvata. Pärast käisime südalinnas ilutulestikku vaatamas. Väikevend oli väsinud ja keeldus vaatamast mujale kui maha (ja sedagi oli nõus tegema valdavalt süles). Koju jõudes lasime ka oma raketid õhku. Täpsemalt – tule pani otsa küll naabrimees (mina ei tahtnud pürotehnikaga mässata, Suur Vend ei kvalifitseerunud ea tõttu), aga meie vaatasime pealt. Sedakorda vaatas ka Väikevend. Kodus jõime jõuluvanapildiga šampust ja vaatasime veel loomakanalilt filmi tiigri sünnitusest (Muud ei olnud tõesti vaadata, isegi jalgpalli ei tulnud kusagilt.) Kui tiiger sai õnnelikult maha nelja kutsikaga, läksime magama ka.

Kindel tulevik

Risalamandet tegin esmakordselt aasta tagasi. Kuna meile meeldivad väga nii risalamande kui ka igasugu mängud, siis tegime ka sel aastal üllatustega hommikupudru. Mandel pidi tooma uuel aastal palju sõpru, kreeka pähkel tarkust, mandariiniviil enneolematu sportliku vormi ja rosin raha. (Kui meil eelmisel aastal oligi rahamure, võib kõik Väikevenna kaela ajada. Tema sai rosina eelmisel aastal ning keeldus seda söömast!) Sedakorda sai sõbrad Kõrreke, tarkuse Suur Vend, sportliku vormi pidi omandama Väikevend ning raha pidin mina saama. Väikevend käis päeva jooksul korduvalt küsimas, kas ma olen juba rikkaks saanud. (Seni veel pole.)

Mis on aga kindlamast kindlam, on see, et kuni Suur Vend pole siirdunud NBAsse, jäävad meie poenimekirja pärisosaks ingverijuur, tšillikaste ja seesamiõli. (Täna olid menüüs hiinapärased nuudlid). Ausalt öeldes piirduksin ma mõni päev täiesti heal meelel tatrapudru või verivorstiga…

Lisaks oleme tänasel päeval mänginud rohkesti lauamänge, kusjuures kõik pereliikmed, mina kaasa arvatud, on mingil hetkel solvunult tõusnud ja teatanud Mina enam teiega ei mängi!

Oleme näinud lumel varesejälgi.

Ning vaadanud täiesti lummatult üheskoos Lumemeest.

Niisiis, tulemas on unistuste, lapsikuste ja illusioonide aasta. Süüa ja mängida saab.

Head uut aastat!

2011 in review

The WordPress.com stats helper monkeys prepared a 2011 annual report for this blog.

Here’s an excerpt:

The concert hall at the Syndey Opera House holds 2,700 people. This blog was viewed about 50.000 times in 2011. If it were a concert at Sydney Opera House, it would take about 19 sold-out performances for that many people to see it.

Click here to see the complete report.