Siiski, ma lisaksin siia veel ühe mõtte…

… kuigi erinevalt president Rüütlist, on kuidagi raske selleni jõuda. Päevad kipuvad vägisi 12-tunniseks. Noh, mitte ainult töö asjus.  Viia Haige Laps Mamma juurde hoiule, minna tööle, käia arsti juures, poes, apteegis, trennis vastas, tuua Haige Laps Mamma juurest hoiust, viia Mamma poodi ja raamatukokku.  Ja lähebki seitsmest seitsmeni. Kahel päeval nädalas kaheksani. Üle jääb kaksteist tundi. Seitse tundi und. (Ma vähemalt üritan nii – no vähemalt kuus ikka.) Nii et umbes neli või viis tundi elamiseks iga päev.  Muidugi, kas see hommikune pesakonna tagantkiirustamise tund sisse või välja arvata, on maitseküsimus.

Kohati tunnen end täiesti samamoodi nagu Hildur Sokk Ilon Wiklandi kalendri novembrilehel.  Aga muuseas, tegelikult oli preili Sokk Svantessonide juures ju päris õnnelik? (Vähemalt ta arenes ja leidis õnne, ses mõttes ju äärmiselt dünaamiline karakter.)

See laul on pannud viimastel päevadel mõtlema. Näiteks, et mis on ilu. Inimene, kes niimoodi laulab, peab ju olema väga ilus inimene? (Hoiatus, signaal muinasmaailmast, suur kummitamisoht. Mina ei saa juba päevade kaupa lahti.)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s