Elu tubasel režiimil

Igavust meil siin igatahes ei tunta!

Hommik algas ninjarelvade demonstratsiooniga.  Idee sai Väikevend muuseas viimasest Imelisest ajaloost (mis on meie noormilitarilistile üldse vägagi huvipakkuv). Viskerelvaks sobib näiteks hästi judokimono vöö.  Ja kui elutuba kitsaks kippus jääma, soovitas Väikevend sõbralikult suurem elutuba osta.  Ka Hiirel olid omad relvad, tähelepanuväärsel moel veel nähtamatud relvad pealegi.

Lõuna paiku leidis Väikevend üles oma vana nukuköögi – viimati mängis ta vist sellega kolmeaastasena. Pühkisin niiske lapiga tolmu maha ja Väikevend pidas oma Hiirega piknikku.  Pikniku naelaks olid seejuures šokolaadimaitsega juustupulgad (või olid need juustumaitsega šokolaadipulgad, välja nägid küll pisut pruunide legoklotside moodi).

Õhtupoole ehitati jälle onni.  Kui keegi tahtis, et Väikevend onnist välja tuleks, tuli sikutada nöörist (mis sarnanes jällegi judovööle). Siis sekkus ka Suur Vend.  Ta pakkus välja, et ehitab ise palju parema onni.  Väikevend muidugi ei tahtnud. Huvitav, kas on ka õdesid-vendi, kus suuremad väiksemaid kunagi ei kräunuta? Igatahes palusin Suurel Vennal härdalt oma Väike, Haige Vennake rahule jätta.

Onn tubastes tingmustes

Kui mina olin kunagi Väike Haige Vennake, pidin mina aabitsast tähti õppima, teatas nördimusest puhisev Suur Vend, pisarad kurgus ja tõmbas oma toa ukse pauguga enda järel kinni.

Väikevend tahtis seepeale muidugi seepeale tingimata tuppa sisse pääseda ning lõgistas ukse taga. Suur Vend oli aga solvunud ning ei kavatsenud niipea ust lahti teha.

Samal ajal tahtis loomulikult õde Kõrreke flööti harjutada ning kamandas poisse vait.  Minu pingemaandamiskatsed jäid vähemalt sel hetkel jõuetuks. Lõpuks tüdines Väikevend ukselõgistamisest ja läks ja ehitas uue onni. Suur Vend tuli ka oma toast välja (aga mitte kohe, et kõik aru saaksid, kui raske lapsepõlv temal omal ajal oli).

Õhtul poisid muidugi leppisid ja üritasid elutoas penalteid lüüa.  (Millega mina jälle leppida ei tahtnud.) Õnneks oli Kõrreke Mamma juures käies saanud kaasa suure purgi mannavahtu – ning mammade tehtud mannavaht, nagu selgus, maandab mõnevõrra ka penaltilöömistungi.

Kõrv, nagu vist eelnevast järeldadagi võib, enam ei valuta.  Ainult tänu kampriõlile lõhnab siin umbes nagu vanadekodus.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s