Armas argipäev

See õnnetu isadepäev lasteaias on selleks korraks läbi. Parem mitte muljeid küsida – kui meie Suur Vend lõi väiksemaga üheskoos tantsu, siis kolm põnni, kel ainult emad ühes, vaatasidki pingil pealt. (Ja nüüd ootame siia ainult isasid. Suurt Venda otseselt minema ei aetud.)

Kohe päris rõõm on viia laps hommikul lasteaeda, oodata veel värava juures ära hetk, kui väike innukas käsi oma lehvitusega su päevaks ära saadab, ja teada, et õhtul saab ta sama rõõmsana – vähemalt enamasti – ka kätte. Ainult kunstitunnis tehtud perepildid ripuvad veel esikus näitusel väljas. Sellega on jah tõesti selline häbiväärne lugu, et mina sarnanen seal koledasti muumiaga, olles justkui sidemeis ja lebades rahulikult voodis. Ilmselt tuleb mul tõesti vaadata peeglisse ja tõde tunnistada, nagu üks vana sõber hiljaaegu soovitas. (Lükkan seda ikka veel edasi. Illusioonide purustamine ei ole kerge.)

Aga muidu läheb nagu ikka. Kõrreke esineb orkestriga kooli aktusel ja nad teevad veel õhtuti lisaproove. Suur Vend on ühinenud kooli näiteringiga ja on üldse väga tegus. Hommikul last ja tema koti nähes tuli mul hirm peale – olen ma tõesti oma kümneaastast millegagi pahandanud ja ta kavatseb välja kolida? – aga õnneks leidus asjale palju rahulikum selgitus. (Kehalises saame me ujuma minna – ja siin on ujumisasjad. Peale kooli on näitering ja ma vahepeal koju ei jõua. Ja siin kotis on trenniasjad.)

Väikevenna huviharidus on peale ujumiskursuste lõppemist saanud samuti uue suuna. Nimelt käib ta oma Hiire juures koolis: Hiir õpetab mulle hiire keelt ja sõjapidamist. Erinevalt lasteaias toimuvatest judost ja jalgpallist pole hiir arvet veel esitanud.

Endal on kuhjunud mõningal määral tööasju. Aga sellega, nagu kogemus ütleb, pole muud teha, kui otsast peale hakata.

Isadepäevast olemegi peaaegu üle saanud. Ja julgen arvata, et nii kümne aasta pärast võin vaadata ükskõik kui vingeid papse temaatilisel peol oma lapsi õhku loopimas ja kukile võtmas täiesti ilma klombita kurgus.

Advertisements

9 thoughts on “Armas argipäev

  1. neiudärevil ütles:

    Meie lasteaias pole mitte kunagi ükski laps jäänud isadepäeval pingile istuma, kui tal pole peol olnud isa või vanaisa. Teda on asendanud siis kas ema või kasvõi õpetajad. See oli päris inetu nii lastega käituda. Ma küll ei mõista seda.

  2. sehkendaja ütles:

    Viimati, kui teid kohtasin, ei sarnanenud sa voodis lamavale muumiale 🙂
    Näitering ja orkester kõlavad jällegi kadestusväärselt. On võimalusi, ka koolis. Peale maleringi 🙂

  3. Kairi ütles:

    Jäetigi lapsed pingile istuma! Mis nende peokorraldajate peades, või õigemini südametes, pidi toimuma. Nojah, kui ma oma lasteaiaaega meenutan, siis karm elukool algas juba esimesest päevast, aga see oli ka hoopis teine aeg. Või kujutan ma seda endale ette ja kasvatajate hoolimatus väikeste hingede valu suhtes on samasugune nagu üle 30 aasta tagasi.

  4. Annely ütles:

    ma saan aru, kui tavainimesed on rumalad ja mõtlematud. aga ma ei saa aru, miks lasteaiakasvatajatena töötavad inimesed, kes lapsi ei armasta – ja kuidagi teisiti ei saa seda ju nimetada.

    igatahes jõudu ja rõõmsat meelt… pealegi teevad läbitunnetatud valud ja kurbused arukat inimest mõistavamaks ja armastavamaks 🙂

  5. Hundi ulg ütles:

    Aga eks meil võrreldes minevikuga ongi kõik pea peale pööratud. Ema, isa ja lapsed pole ammu enam kaasaegne perekond. Üksikemad pole teatavasti erand, vaid reegel. Ühiskonda erinevustega rikastavad mehed taotlevad paraadidel kõigile lisaks ka õnnelikku üksikisa staatust. Neid, kes julgevad veel rääkida peresisestest mehe ja naise rollidest, peetakse veidrikeks. Aga neid, kes tahavad kasvatada tütardest naisi-emasid ja poistest mehi-isasid, võidakse karistada seaduse rangusega.

    Ja kõige selle taustal siis mineviku “igandlikke pereväärtusi” rõhutavad nunnu-nunnu emadepäev ja isadepäev. Muidugi keeran ülalöelduga vinti üle. Lihtsalt kardan, et minu silmad näevad veel sedagi, kuidas isadepäevaks saab osta teenust: tellige oma lapsele isa lasteaeda või kooli. Nagu jõuluvana. Mis vahet, mis ilus muinasjutt…

    • iibis ütles:

      Jah, fantaasia hakkab juba sel teemal tööle.

      “Isadepäeva-eripakkumine: lasteaiapeol osalemine alates n rahast, lisatasu eest ka hüpitamine ja kukilevõtmine,.

      Sel kuul eriti soodne – legode kokkupanek koos lapsega – iga kaheteistkümnes tund tasuta.

      Kasvatuslik vestlus murdeealise noorukiga – kaks poissi ühe hinnaga!”

      • reet ütles:

        Mureealine nooruk kõlab hästi. Ma laenutaks meelsasti oma koolipoistele mõnikord kasvatuslikult vestlevaid isasid, kole imelik on roosas jakikeses tädina meeter kaheksakümnestele hõreda habemega tüüpidele meeste vastutusest rääkida – aga ka meie koolis on põud usalduslikku vestlust arendavatest meesõpetajatest ja enamik isasid paistab olevat kõnepuudega, kui nad üldse olemas on.

  6. luize ütles:

    tjah, kuna “ideaalse inimese juurest ei jaluta keegi ära”, siis on üksikvanematel põhjust häbeneda ja piinlikkust tunda küll. sellepärast ka, et ei olda ideaalne.
    olen kuulnud emadepäeva vihkajaid, naisi, kellel on laste saamisega probleeme, esinemas ka emadepäeva ärakeelamise üleskutsega, nii et agaraid vihaõhutajaid on mõlemal pool rindejoont.
    staažika üksikvanemana peab aga kahjuks ütlema, et selle klombiga on nii, nagu carrie omal ajal ütles mirandale (ma tean küll, selline näide siis elust tuua!), kui see päris, millal ta abordi tegemisest üle sai: any day now.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s