Hesperiidide õunte järel

Ilmselt on see tingitud minu mania grandiosast, aga olen alati kahtlustanud, et tähed taevavõlvil on omal kohal vaid seetõttu, et mina oleni see maailma tala ja püstihoidja (umbes nagu Atlas, kui kasutada siinkohal tagasihoidlikku võrdlust).

Kaks päeva ja üks öö kodust ära, ja süsteem varisebki kokku. (Hoolimata kolmes eksemplaris väljaprinditud ajakavast, kus oli täpselt kirjas, kes kuhu ja millal läheb ja mis asjad kaasa võtab.)

Esmaspäeval ei jõudnud Suur Vend õigeks ajaks trenni. Täna jäi Kõrreke hiljaks teaduslaagrisse, kuna avastas bussi peale minnes, et trennikott jäi koju. Seejärel pidi Suur Vend sealt varem ära tulema, kuna avastas alles teaduslaagris olles, et ka tema trennikott on kodus. Tuli koju koti järele, ja märkas, et võti oli ainult õel…

Mis on muidugi raudpoltkindel, on kokkulepped Vanaemaga. Väikevend viidi ujuma ja toodi koju täpselt nagu lubatud.

Mina tulin läksin otse rongilt Mamma juurde laste asjade järele. Õhtul magama minema hakates selgus, et Väikevenna hambahari oli ikka veel Mamma juures…

Draakoni tapmine ja õunte röövimine oli kõige selle kõrval käkitegu. Ma parem püsin siin oma kohal edasi ja hoian taevavõlvi kindlalt paigal.