Igasugused asjad

Eile toodi koju selle hooaja esimesed tunnistused. Kaks korda kaks nelja. Tubli ju? Igal juhul õpivad nad iseseisvalt, nii et kõik tulemused on täiesti nende omad.

Väikevend on panustanud lasteaias kõvasti kujutavale kunstile. No igakord on midagi uut näitusel üleval! Palun väga: kaasaegne pisiplastika. Kas keegi oskab välja pakkuda kujutatud objekti?

Suure Venna igapäevane spordiharrastus rõõmustab meid kõiki. Mina võin neli õhtut nädalas poega staadionilt või pallisaalist koju sõidutada – ühel päeval, kui jalka veel valges lõppeb, tuleb ise – ja kassil on pärast hea pehme küljealune kohe võtta.

Esimene päev kooliavaheajast möödus poolenisti nagu tavaline laupäev. Poolenisti sellepärast, et kedagi polnud vaja viia võistlema, aga vähemasti sünnipäev toimus. (Muidu on ikka mõlemad korraga olnud.) Viisin Väikevenna ja tema kõrvaltänavas elava semu lasteaiasõbra sünnipäevale. Pärast tõin koju ka.

Seevastu Suure Vennaga jalutasime täna vanakraamipoodi, kus mulle eile oli silma jäänud üks klaasist anum. Eile ei raatsinud ära osta, aga täna jõudsin arusaamisele, et ilma oranžist klaasist korvita pole see siin mingi elu ega asi.

Kui hiljem Väikevenna ja meie peaaegu-naabripoisi sünnipäevalt koju sõidutasin, olid mõlemad poisid ülemeelikus ja praalivas meelolus.

Mina loen ja kirjutan kodus iga päev! teatas naabrimees.

Aga hüüumärki sa ikka kirjutada ei oska! oli Väikevend kindel.

Ega nii raskeid asju ei peagi kirjutama,
õigustas teine.

Aga üldiselt, jah, sügis on käes, kui keegi pole veel märganud.

Sügis lasteaias. Meeleolud, värvid ja isegi lõhad, mis on saatnud mind alates kolmandast eluaastast, kui ma ise sellessamas lasteaias käisin.

Sügisene jõgi. (Üle jõe on spordihall, ega ma muidu vist sinnakanti sattuks...)