Graafikud

Päevad venivad vägisi enam kui kaheteisttunniseks. Olukordi, kus on valida kahe halva variandi vahel, tuleb ette sagedamini, kui mulle meeldiks. Nii oli üleeile Väikevend just asunud mängima oma naabriplikaga, kui minul jõudis kätte aeg Suurele Vennale trenni järele minna. Panna poiss ikkagi auto peale ja võtta kaasa? Jätta õue? Keerata koduuks lukku? Mis siis saab, kui nad näiteks tülli lähevad?

Jätsin lapsed mängima. Suure Vennaga naastes hõikasin oma mudilast.

Pruudi juures, ütles naabrimees. Oligi. Oli ette võetud projekt tutvustame oma kasse teineteisele -tüdrukul on tubane tõukass. Ühesõnaga, kõik oli kõige paremas korras.

Täna olid Suurel Vennal jalgpallivõistlused, staadionil oli vaja olla 7. 30. (!) Väikevenna võttis oma hoole alla Vanaema, kes on hetkel puhkusel. Hea seegi.

Õhtul peale tööd võtsin poisi Vanaema juurest auto peale, jõudsin pisut koristada, siis jõudis graafikukohaselt kätte aeg viia Suur Vend otse korvpallitrennist jalgpallimatšile.

Päris lõpuni me Väikevennaga ei jäänud, mul hakkas külm ja Väikevend oli lihtsalt väsinud. Minu klassivend, kes on samaaegselt ka Suure Venna klassivenna isa, lubas mu lapse koju tuua.

Ja praegu? Loomulikult Eesti-Põhja-Iiri.