Jahihooaeg

Ma tegin tõesti kõik endast oleneva, et jahihooaega edasi lükata.

Peale sööki koristasin ma sageli laua nii kiiresti, et sööjad oleksid võinud küsida Väikese My sõnadega: Kas selle võib ära süüa, mis juba suus on?

Köögi prügikasti viisin igal õhtul välja. Õunu ei koorinud ega tükeldanud kunagi toas – ja kõik temaatilised ülejäägid läksid otseteed komposti.

Ma arvan, et jahihooaeg algas Suure Venna sünnipäevapeoga sõpradele augusti viimasel päeval. Siis olid tõesti toidud pikalt laual – ja ka kali, mis on nähtavasti nende nõrkus. Äädikakärbeste nõrkus siis.

Enamus toitu on kinnistes pakkides või külmkapis. Aga kassi kauss on ju ikka väljas.

Ja ühel õhtul otsustas Väikevend teha eksperimendi – kui ta jätab mahlaklaasi lauale, siis on hommikul täpselt näha, kui palju äädikakärbsed on vahepeal ära joonud. Noorel teadushuvilisel jäi katse piiratud, ent resoluutse ema sekkumisel lõpule viimata.

Kui ma tõin täna endale õuest õuna, siis tekkis hirm, et nad söövad selle mul otse käest. Aga ma olen tugevam!

Ja siis on meil veel tolmuimeja! Nii me siis seda jahti peamegi. Õhtul ja hommikul kui keegi vahepeal kodus on, siis päeval ka. Kusjuures enneolematu jahisaagi tabasime täna õhtul poiste toa aknalt.

No kust nad tulevad, ah?

Õhtune laul

Aeg möödub päevakaupa. Nädalakaupa. Sel nädalal oli mul autos Norah Jones. Seega – vähemalt möödus mu aeg heas seltskonnas.

Täna öösel nägin unes, et pidin organiseerima ühe ürituse. Peale ametlikku osa pidi tulema õhtusöök ja tants, millele ma panin suuri lootusi. Kui ametlik osa läbi sai, selgus, et kõik külalised, peale ühe, pisut lontu olekuga noorsandi, olid õhtusöögilaualt paremad palad nahka pistnud ja vaikselt minema hiilinud. Laual oli poolik lilleseade, poolik kann kohviga ja uhked liuad mõne pudemega.

Tegelikult… Olen lugenud sel nädalal läbi vähemasti ühe hea raamatu. Jõudnud kaks korda ujuma. Leidnud vastuse ühele Küsimusele. Rääkinud lastega tähtsatest asjadest. Kuulnud ühe kurva uudise. Rääkinud lastega väikestest asjadest. Lugenud ette terve Sipsiku.

Ajalootund

Emme, kas sa tead, et kunagi olime me kõik nagu ahvid. Nagu inimahvid. Nad elasid onnides ja olid suhteliselt karvased. Ma arvan, et üks oli esimene ja tema sünnitas siis teise ja kolmanda ja neljanda ja seitsmenda. Ühe sõjamehe ka. (Umbes nagu mina!) Neil olid tööriistad ka. Tööriistad olid sellised… umbes nagu issil. Odad ja mõõgad, aga raudrüüd ei olnud. Aga nad olid pahad. Nad tapsid armsaid loomakesi, metskassi ja metshobuse. Nad oleksid pidanud nad hoopis loomaaeda viima!

Kes käib tsirkuses?

Hommikul oli Väikevenna rõõm suur, kui ta nägi, et ka tema hea semu SJ on alustanud uut hooaega.

Väikevend demonstreeris sõbrapoisile kõiki oma kaasas olnud kolme kaisukat ja venna kolme rattaga invaliidtanki.

Aga mina nägin jälle koeri kes tegid trikke! Nad hüppasid läbi rõnga ja…

Kas sa käisid tsirkuses, SJ?
küsisin.

Ei, koerad käisid tsirkuses
, selgitas poiss mulle kannatlikult.

Nojah. Läks lahti!

Paar päeva tagasi jäin äkitselt silmitsema oma esikpoega.

Ee… Lõvipoiss, kas sa tõesti lähed juba neljandasse klassi?!

No iseenesest ma muidugi teadsin, et mu poeg lõpetas kevadel kolmanda ja põhimõtteliselt ka seda, et kolme järel tuleb neli, aga ikkagi… Kusjuures asjaolu, et mu tütrerosin juba viiendasse läheb, ei tundu pooltki nii kummastav. (Tema on ju alati suurem olnud!)

Ja mu suured ja tublid lapsed tegid juba mitu päeva ettevalmistusi. Suur Vend käis laulu- ja tütar orkestriproovis, et esimeste klasside aktusel esineda.

Ma ise ärkasin täna hommikul – kui suvist rütmi arvesse võtta – enam-vähem öösel (kell pool seitse) ja läksin õpetajatele kaubamaja esistelt tädidelt lilli ostma. Päris palju lilli läks tarvis – ka Väikevend viis kõigile oma lasteaiaõpetajatele kimbu.

Mõlemad lapsed said endale uued klassijuhatajad – kuna kool oli kahjuks nii populaarne, tuli ka Suure Venna senisel klassijuhatajal uuesti esimene klass võtta. Nii et juba neljandast siis aineõpetajad. Uus klassijuhataja tekitab meie spordipoisis suuri ootusi, kuna tegemist on kehalise kasvatuse õpetajaga.

Minul algas ka kool, muidugimõista. Käisin täna koguni juuksuris. Positiivne oli asja juures see, et kõik mu lapsed panid seda tähele. Teisalt aga nentis Kõrreke, et ma näen välja nagu õpetaja.

Mehhanism on käivitunud.