Pidusid

a)jõnglastele

Suure Venna viimane sünnipäev sai peetud täiesti ebamoodsalt kodus. Kodusel peol on lisaks toredatele külgedele ka omad ohud, mis augusti viimasel päeval kõik kenasti ka näitlikustatud said (naabrite kasvuhooneklaas – purunes küll sportlike mängude käigus – aga ikkagi, äädikakärbeste invasioon kui laual on mitmeid tunde väärt toitu ja jooki ning enam kui kuuetunnine kestvus, mis erinevalt sünnipäevapidajast endast mõnele pereliikmele siiski liiast tundus, kui tuua siinkohal paar näidet).

Niisiis ei tekitanud Väikevenna idee oma pidu mängutoas pidada kelleski erilisi vastuväiteid. Seda enam, et Väikevend leidis osava projekijuhina ka sponsori (oma isikliku isa näol).

Kurva tõsiasjana selgus paraku, et kodulehel väljareklaamitud rüütel on vahepeal kolinud pealinna, kuid me saime piraadi. Minu ülesandeks oli toit lahti pakkida, serveerida – ning pärast suur osa uuesti sisse pakkida. Olgu küll, et paar külalist panustasid toidule hoolega – lasteaiasemu SJ väitis seejuures, et oma sünnipäeval sõi ta üksi ära kogu söögi – kuid ülejäänud veetsid suurema osa ajast seltskondlike ja kasvatuslike mängudega. (Koduvana tädi osas piraat.)

Pidu oli tore ja kingitused Väikevenna eksperthinnangul ägedad – peamiselt legodest kokkupandavad koletised, mitut sorti autod ja muu seesugune väärt kraam.

b)sinus eneses

Pariis! Sellega on muidugi kõik öeldud. Täna käisime suuremate lastega üheskoos kinos – tegelikult mõtlesin üksi minna, aga Suurel Vennal on viimasel ajal tekkinud tarvidus mind kontrollida (kas kellelgi on veel tunne, et Suur Vend jälgib?) ja nii ma leidsingi end ostmas ühe asemel kolme kinopiletit.

Film oli Väga Woody Allen. Muinasjutt suure hulga klišeedega. Aga see vist ongi muinasjuttudele omane? Ilus linn, ilus muusika ilusad lood. Ja nagu muinasjutus ikka, ei tekinud hetkekski kahtlust, kellele kaasa elada.

Oh, kes ei tahaks elada 1920. aastate Pariisis!?

Tegelikult tekkis kiusatus ka Hemingway Pidu sinus eneses üle lugeda. Lugesin vist kooliajal ja mulle justkui tundub, et see meeldis mulle rohkem kui muu Hemingway. (Minu halva kirjandusliku maitse tõestuseks olgu siinkohal ausalt öeldud, et Muumipapa ja meri meeldib mulle kindlalt rohkem kui Vanamees ja meri.)