Kuidas saada endale tank?

Kui kunagi ammusel ajal oli rohi rohelisem ja suved sumedamad, ning Eesti kroon oli veel täiesti uus raha, lugesin ajalehest õudusttekitavast tänavaküsitlusest. Küsiti inimeste esimeste krooniostude kohta. Ja üks proua siis teatas, et tema ostis esimese asjana pojale mängupüstoli. Kohutav!

Ja näedsa, ei möödu kahtkümmet aastatki, kui ma lähen poodi ja ostan oma isiklikule pojale tanki. Eurode eest küll – pole ehk siiski nii pühadustteotav – aga ikkagi.

Oli mul veel mõni muu võimalus?

Kui ma Väikevennalt küsisin, kas ta ootab rohkem seda, et tal tuleb sünnipäev või seda, et ta saab kingiks tanki, mõtles ta päris pikalt järele.

Seda, et ma saan tanki, vastas ta viimaks.

Iga kord, kui me sattusime kaubanduskeskusese, viis ta mind oma tanki vaatama. Kindluse mõttes näitas ta tanki muidugi ka vennale, Vanaemale ja Mammale.

Õhtul enne magamaminekut selgitas ta veel täpselt, kuhu tank tuleb panna.

Sest hommikul ärgates on ta ju igal juhul tankiomanik. Viieaastane veel pealekauba!