Kalast, murelikult

Eile õhtul helistas härra, kes oli suures mures oma laste, eriti poegade, intellektuaalse ja sotsiaalse jõudluse pärast. Nimelt oli ta kusagilt kuulnud või lugenud, et nimetatud isiksuslikud omadused olevat sõltuvuses teismeeas söödava kala kvantiteedist.

Mina, palun vabandust, ju ise kala ei söö. Ei olegi kunagi söönud. Juba lõhn ei meeldi. On küll paar erandit:

a)kalapulgad ja -burgerid (sest pole lõhna);

b)vobla – mis meenutab lapsepõlvesõbrannat ja tema pööningut, kus õllesõbrast vanaisal kuivasid voblad. Tulisoolased. Soomus võis küüne alla minna, puhastamine oli üldse suhteliselt tüütu. Aga ma sõin neid ja mingit kalalõhna polnud. Oli tolmuse pööningu, soola ja sõbranna kodu lõhn.

Loomulikult ei piisa nendest kogemustest lastele maitsva ja tervisliku kalaroa valmistamiseks. Tegelikult on üldse raske mingit toitu teha, kui sul puudub selle toidu söömiskogemus.

Ma võtsin end täna käsile. Tõin poe kulinaarialetist paneeritud pangaasiust, kalariiulist fileeritud kilusid ja loomulikult ka koti voblaga.

Koju jõudes tervitas kass mind enneolematu entusiasmiga. Lapsed sõid pangaasiust ja pärast lõunat sõime kõik magus(NB!)toiduks ühe vobla. Tolmune pööning ja nööride otsas alistunult rippuvad rümbad meenusid ülima selgusega.

Aga eks ma pean end ikka käsile võtma nende kalade asjus.

6 thoughts on “Kalast, murelikult

  1. anonyymne AK ütles:

    Tubli algus!
    Olen antud asjaolust sulle siiski juba aastakümneid rääkinud. Lihtsalt sedapuhku on Rootsi riigis tehtud suurema hästi kontrollitud paarikümneaastase jälgimisaja uuringu tulemusi avaldatud.

    Aga kõige kasulikum on ikkagi punane kala – lõhelised.

  2. sehkendaja ütles:

    Nüüd on siis selge, miks ma nii küündimatu olen. Puudujäägid kalasöömises. Kala sööma hakkamine suurena. Lapsena sõin sprotti/räimi õlis või tomatis ja suvel vahel ka suitsulatikat.

    Lapsed ei söö peale kalapulkade üldse kala. 😦

  3. iibis ütles:

    Tegelikult öeldi juba “Meisterdetektiiv Blomkvistis”, et kalasöömine pidavat intelligentseks tegema (ja et mõnel olevat olevat puudujääke vaalaskala ulatuses).

  4. luize ütles:

    Mis kalapulki sa sööd, et need ei lõhna? Minu omad ikka levitavad kalagaisu usinalt. Pigem ma ütleks, et lõhe ei lõhna. Toores ma mõtlen. Pane soola ja söö nii et…

  5. Kairi ütles:

    Omega 3 rasvhapped on ka vutimunades ja vutimunad pole saastunud nagu kahjuks enamus meil müügilolevatest kaladest.

  6. AAK ütles:

    Nous Kairi, kui vutte on linaseemnetega toidetud. Samuti vastavad kanamunad on samalaadsed. Ja lopuks voib inimene ise ka linaseemneid syya.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s