Ettevaatust, reisikiri! III

Ega ma teagi, missugune kodust ärakäik reisiks kvalifitseerub. Kui ma sõidan lastega Verevisse ujuma, justkui poleks. Aga kolm päeva Lääne-Virumaal? Ise oma autoga sõitsin, ja veel tagasi ka. (Maanteesõit võõrastel teedel ei kuulu just mu lemmiktegevuse hulka, sellest ka kangelaslikkuse komponendi rõhutamine.)

Aga Lääne-Virumaa kuulub küll mu lemmikpaikade hulka Eestis. Signe kuju Käsmu surnuaial, valged kaptenimajad ja Palmse mõis on juba lapsepõlvest meeles. Need kolm jäid küll seekord nägemata, aga Lääne-Virus on veel teisi kohti ka.

Lihtsalt üks hetk pärast vihma. Rakvere

Kingad katki? Mine Rakverre!

Proua linnusest. Hani mis hani

Vaade linnusele Ivo Schenkenbergi kõrtsist õhtusel ajal

Muuseum Väike-Maarjas. "Siin on etnograafiat ja asju," ütles proua giid ja koduloo-entusiast. (Määratlus oli äärmiselt täpne.)

Muuseum Väike-Maarjas. "Siin on etnograafiat ja asju," ütles proua giid ja koduloo-entusiast. (Määratlus oli äärmiselt täpne.)

Häda ei andnud häbeneda ka Vao tornlinnuses!

Häda ei andnud häbeneda ka Vao tornlinnuses!

Ka sellises kohas võib käia koolis! Kiltsi mõis

Kanala peremees. Põlula piisonifarm

Mõnenädalalne piisonivasikas. No kas pole nunnu?

Nagu alati, on kodust äraoleku juures kõige toredam tagasi tulla.

Kõrreke rääkis pooleliolevast raamatust, mis olevat huvitav, aga õudne, Suur Vend sellest, mida eestlased türklastega jalgpalli mängides valesti tegid. Väikevend oli käinud vahepeal Mammaga kinos, juba teist korda autofilmi vaatamas. Mamma kommentaar: Ma ikka imestan, et ühed teevad niisugust totaalset jama ja teised vaatavad. (Ma olen temaga siinkohal nõus, sada protsenti.)

Tõin kõigile Rakverest karuküpsiseid ka.

Kas veel kellelegi tundub, et Rakvere on selline… isane linn?