Tütre mure

Tütar Kõrreke muutus viimastel päevadel silmanähtavalt murelikuks.

Kui me kohe kooliasju ära ei osta, siis ostetakse kõik paremad ära! Üle-eelmisel aastal ju oligi nii ja mul oli umbes nelja tüdrukuga samasugune päevik!

Kuna kooliasjade ostmisest nagunii ei pääse, läksimegi siis poodi. Enne palusin teha revisjoni – et vaadaku, mis eelmisest aastast veel kunsti- ja muudest tarvetest alles.

Kõrrekesel oli täiesti alles vakstu, segamisalus ja pintslid. Lisaks kolm noodi- ja neli sõnadevihikut. Suurel vennal oli neli lehte etikette ja hulk vihikupabereid.

Kõrreke tuli ise kaasa, koolipoiss ütles, et võtku ma normaalne päevik. Selline poiste oma. Eelmisel aastal oli tal autoga, ta oli sellega väga rahul, sest umbes neljal poisil oli veel samasugune.*

Esimesest poest kõike ei saanud. Näiteks Kõrrekese nõudlikule maitsele vastavat päevikut. Ta muutus juba tõsiselt murelikuks – kas tõesti oleme ka sel aastal lootusetult hilja peale jäänud?

Apollost leidsime siiski ka tüdruklapsele sobiva eksemplari. Noh, muid asju, mis olid ennist ostmata jäänud, veel ka. Numbrilises mõttes kulus kahe lapse ja kahe poe peale täpselt kümme korda vähem raha kui eelmistel aastatel. Nii et võiks ju rõõmustada, kui rahaühik poleks vahepeal muutunud. (Kusjuures mõned asjad – nagu näiteks tütre kunstitarbed, on veel osaliselt ostmata, kuna pole täpselt teada, mida uus õpetaja nõuab.)

Suur Vend oli oma päevikuga kah rahul. (Lähtusin tema kunagi öeldud sõnadest ühe uue riidetüki puhul: Sa tead ju, et mulle meeldib kõik, mis on kas lõvi või kotkaga või sini-must-valge! Seda meeles pidades ei ole võimalik eksida.)

Kodus hakkas tüdruk murelikult oma uusi kaustikuid lappama. Osadel oli sisemine äärejoon ju täiesti puudu. Nii ta võttiski joonlaua, tuli seltskonna mõttes söögituppa ning hakks joonima. 5. augustil.

Aga tõepoolest – kuu aja pärast on ju juba kool alanud!

*Vägisi meenub kunagine Baskini anekdoot. Kui naine läheb peole ja näeb, et keegi kannab samasugust kleiti kui tema, on see talle katastroof. Kui mees näeb sama ülikonda, mõtleb ta rahulolevalt: Ma olen tõesti väga moodne! Nagu näha, nii ongi.