Sõnad ja sõnatus

Piisamrott, kelle elu möödus mustas augus, millest pool lagunes silla ehituse käigus, armastas juurelda kõige hävingust.

Mõningane nukrus on igasuvine. Küpsetades esimest selleaastast õunakooki, mõtlen: näed, suvi hakkab lõppema. No muidugi olid õunad esimesed mahakukkunud vissid, kus äralõigatud ussiauke oli rohkem kui õuna ennast. Aga ikkagi.

Suvised naudingud – rattasõidud, raamatukogus käimine, jões ujumine, viljadest ja lõhnadest pakatav turg – mis neist ikka rääkida.

Vaatad rannas veega mängivaid mudilasi ja mõtled sellele, mis juhtus Norra lastega ühel suvisel hetkel… Kui kaugel on see minust ja nendest lastest siin?

Kassidest ja õunapuudest ja aias ettelugemisest ja suvistest marjakookidest ja aias puude vahel tuule käes kuivavast pesust?