Pesud ja pitsid

Nagu näha, võtad sa päris hulga ruumi mu majast enda alla… ega sa pahaks ei pane, kui ma oma käterätikud su tagumiste käppade peale riputan? Sest vaata, seal nad sul tolknevad niisama, asja ees, teist taga… Päris parjad kohe rätikute nagiks. (A. A. Milne “Karupoeg Puhh”)

Peale kaheksapäevast äraolekut koju tulla on sama hea, kui avada pesumaja. Kahe päeva jooksul pesin – huvi pärast lugesin kokku – ainuüksi särke ja toppe 35 ühikut. Aga noh, ega sellest pole pääsu ka siis, kui ukse all loksub sinine meri ja pesunöör tuleb üles tõmmata keskaegsete müüride vahele.

Stiilinäited  Dubrovniku vanalinnast:

ja Šibeiniku katedraali kõrvalt :

kui piirduda siinkohal UNESCO kultuuripärandi praktiliste rakendusvõimalustega. Minule igatahes meenus lugu Karupoeg Puhhist, kes sõi Jänese juures külas kõhu meest ja kondenspiimast punni ja ei mahtunud enam urust välja. Mäletatavasti ei minetanud ka Jänes oma tegusat ellusuhtumist ning kuivatas Puhhi käppade peal rätikuid. Õige kah!

Sääl Lõunamaal neil on isegi spetsiaalne seadeldis – selline rullik, noh, umbes nagu lipuvardal on.

Pagi saar olevat kuulus oma heegelpitside poolest. Mu meelest heegeldab mu laste vanaema, härra ema, neid vähemasti sama kaunilt. Aga siinkohal pildike kohapealt. Ega siis pitsiheegeldamine tähenda, et naise ampluaa sellega piirduma peaks!

Hotellitoas seevastu – kahene tuba, nagu ikka – leidis minu toanabrinna oma, s.t naiste poolelt piibli ja niidi-nõela. Mida üks naisesüda veel elult tahtma peaks.

Minu poolel oli ainult lüliti.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s