Puhkuseks valmis

No kuidas siis teisiti?

Kodus on kaks fotoaparaati kolmest, mis tuleb kindlasti parandusse viia ning üks, mille võiks ka viia.

Elektriline muruniitja on katki.  Ise olen muidugi süüdi, kuna läksin suurest hajameelsusest/korraarmastusest (vali ise!) jalamatti niitma.

Esikus on paras mustlaslaager, kuna minu klassis tuleb radikate vahetus ja võtsin suure hulga asju kaasa. Parandamatu optimistina mõtlen, et pakin need kotitäied vähemasti lahti ja sorteerin paberid ära ja…

Kodus on pestud kõik aknad, mida saab pesta ilma oma elu ohtu seadmata.

Muidu on…  kuidas seda nüüd väljendadagi… mõõdukas segadus.

Köögilaual on kabe ja memoriin, mida me lastega õhtul mängisime. Ma olin enneolematult edukas memoriinis (ei jäänudki viimaseks nagu tavaliselt) ning Kõrreke oleks napilt mind võitnud äraandmises. Lõvipoisile piisas ühest kaotusest kabemängus, et mossitada terve õhtu. Teisest partiist temaga  ma keeldusin. (Üheksane on ju juba liiga suur, et talle meelega kaotada? See-eest tegi ta õhtusöögi ja ma võin ju teda hommikul selle eest veelkord kiita?)

Pojengid on peaaegu õitsenud ja see teeb muidugi kurvaks. Aga puhkus on veel ees. Nii et kui vähegi õigel ajal üles ärkan, võin näiteks Väikevennaga paraadi vaatama minna.

Vaatasin History Channelist saadet, kuidas Hitleri koljust võetud DNA kuulus hoopiski naisterahvale. Vaat siis, mis kõik ei selgu. Suured lapsed vaatavad õhtuti krimkasid ja ma küsisin, kas neil hirmu ei tule peale.

Ei, vastas mu tarmukas tütar. Ainus, mida ma kardan, on see, et mu voodi on äkki moosist tehtud ja kleebib! (Aga see võib ju tõega päris vastik olla!)

Raamatukogust tõin mitu raamatut, ja pr Rõivas tõi veel mitu juurde. (Kõrreke juba alustas, mina võtan hoogu.) Nii et mul on terve hunnik lugemata, kuid paljutõotavaid raamatuid! Ja mis veel tähtsam: mul on ka aega neid lugeda!

Külmkapis on pint Alexandrit.

Niisiis, täiesti valmis!