Papa ja inglite küsimus

Papa sünnipäev oli aastaid kindlamast kindlam märk: suvi on nüüd tõesti käes. Päike ja vihm, sääsed ja grillvorst on muidugi maailmas endiselt olemas, kuigi Papa ise on juba kolm aastat ära.

Surnuaiale jõudsime õhtupoole pärast vihma. Ikka karikakrad rukkililledega, Papa lemmikud.

Küsisin lastelt, mida nad Papast mäletavad. Kõrrekese mälu ulatub tagasi aega, kui Tartus, Tähtveres, oli veel lõbustuspark, kus nad Papaga ka käisid. No rohkem kui kolmene ta küll siis olla ei saanud! Hiljem oli just Papa see, kes Kõrrekel lasteaias järel käis ja ta muusikakooli viis.

Suur vend ütles, et tavaliselt on vanainimesed ropud*, aga Papa ei olnud. Tema toimetas Papaga tegelikult kahekesi kõige rohkem, neis mõlemas on ilmselt sellist peremehesoolikat.

Väikevend Papat muidugi ei mäleta. Aga vahetult enne Papa viimast haiglasseminekut oli ta Papa-Mamma hoida ja oli andnud neile tõelise klaverikontserdi. Kui ma lapsele järele tulin, oli Papa elevil:

Sa ei kujuta ette, kuidas ta mängis. Ise muudkui kuulas ja mängis!

(Hiljem pole etteastet korratud.)

Seejärel  sõime Papa auks pannkooke. Papa ise tegi neid suurepäraselt. Mäletan,  kuidas ma pühapäeviti pidin ikka Mammat, kes armastas kaua magada, üles äratama minema. Pannkoogid olid selline ettekääne. Väga maitsev ettekääne igal juhul. Isegi kui ma olin selline parajalt vastik teismeline, ei suutnud ma pühapäevahommikusele idüllile vastu seista.

Õhtul kodus  kutsus naabritüdruk Väikevenna õue. Rõduuks oli lahti ja ma kuulsin suurt vaidlust, mis lõppes piiga solvunud mina-enam-kunagi-sinuga-ei mängiga. Kui ma rõdule jõudsin, lükkas tüdruk, lõug solvunult ees, nukuvankrit kodu poole.

Milles asi, pärisin.

Me vaidlesime, kas inglid on olemas. M ütles, et ei ole ja mina ütlesin, et on ja siis me läksimegi tülli.

Õnneks kärutati nukuvanker siiski tagasi ja lapsed leppisid ära.

Õhtul vannituppa pesema tulles seletas Väikevend murelikult: Kui ta niimoodi räägib, läheb ta ingel võib olla närvi ja läheb minema. Mõne väikese tita juurde.

*Kust on pärit read raugad on ropemad veel? Ma olen väga häiritud, et ei suuda meelde tuletada.

Advertisements

3 thoughts on “Papa ja inglite küsimus

    • iibis ütles:

      Näed siis. Ilmselt see oli ka põhjus, miks netiotsing ei aidanud.

    • iibis ütles:

      täpsustan siis pisut roppude raukade konteksti:

      “purjus talumehed on ropud
      väikesed koolipoisid on ropud
      närvilised turumehed on ropud
      petetud naised on ropud
      raugad on ropemad veel
      raugad on ropemad veel”

      Tervet luuletust ma ei pane – kopirait, teate… Aga võtke riiulist ja lugege ise (või ostke, kui kellelgi veel juhuslikult pole).

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s