Lastekaitsepäev

Hommikul enne kukke ja koitu: Peigmehe ema sooritatud jõhker kolmikmõrv rikuks veidikene üldist pulmameeleolu. (J. K Rowling)

KES selle akna lahti jättis?!

Mina, hüüan süüdlaslikult teki alt. Teki alt, sest laisk inimene ei reageeri sääsetulvale mitte jahi, vaid varjumisega.

Kolmteist, hõikab Lõvipoiss oma toast.

Mõne hetke möödudes: Kakskümmend!

Ajan end voodist välja ning panen rõduukse kinni. Kuigi, mis see enam aitab. Pigem tundub, et kogu maailma sääsed on juba sees.

Poen uuesti teki alla.

Vaata, tuleb minu tuppa Väikevend. Otsin sääselaipade jaoks salvrätiku ja saadan lapse pärast veretööd käsi pesema.

Lõunal: Kas seemnekotike on kaasas, Taimar?

Just nõnda hõikas üks proua kaubanduskeskuses, kui me Väikevennaga käsikäes mööda läksime.

Oi, meil pidi olema suurejooneline programm. Käisime Mäkis söömas ja Lastelinnas autoga sõitmas. Väikevend veel ei klassifitseerunud, kuid leppis ka minu sõidutamisega. Siis mõtlesin minna lapsega linna rongkäiku ja õe-venna kooride esinemist kuulama, aga Väikevend muutus kurvaks. Ütles, et tema tahab hoopis kodus legorüütlitega mängida.

Nii tulimegi koju. Väikevend mängis ja mina tegin pealelõunauinaku. Me olime mõlemad eluga äärmiselt rahul. Vahepeal laekusid mõneks ajaks koju ka suuremad lapsed, kellega ma ilmselt läbi une vestlesin. (Emana omandad igasuguseid imeväärseid oskusi.)

Ainult Taimari seemnekotikese koha pealt ei oska ma tõesti midagi öelda.

Õhtu: Paradiisis rabasid parasiidid endale siidipärasid. (I. Laaban)

Õhtul läksime kooli juurde orkestrit kuulama. Orkester marssis piduliku tiiruga mööda rattaparklast ja lilleklumpidest. Lisaks kuulajatele olid platsis ka sääsed. Kava oli õnneks vaid poolt tunnikest. Õnneks, kuna lugude rütmis sügas enam-vähem terve orkester ühe jalaga teist. Aga õhtu oli tegelikult sulnis sääskedest hoolimata – sirelitest ümbritsetud kooliõu, kus jooksmas hulk mudilasi (kes ilmselt ühel päeval ei lähe mitte kooli, vaid Kooli), sääskede vastu vennalikult tõrjevahendit jagavaid vanemaid ja natuke eemal palliplatsil lahinguid pidavaid kümneaastasi.

Pärast orkestri esinemist läksime Kõrrekese ja Väikevennaga ning Kõrrekese klassivenna ja tema ema-isaga kooli kõrvale pubisse. Kutsusin ka Lõvipoissi, kes aga – tundnud küll huvi, kas mina maksaksin – teatas, et ta jääb ikka sõpradega palliplatsile. Klassivenna isa seevastu rääkis oma kooliajast (no loomulikult ikka Koolis, eks ole), lapsed maiustasid pannkookide ja jäätisekokteiliga. Natukese aja pärast tuli kiiruga ka Lõvipoiss ja küsis mult jäätisekokteili jaoks raha.

Me läksime edasi raamatukokku (s.t üle tee), kus oli lauamänguõhtu. Kõrrkese klassiõed olid seal juba ees. Me Väikevennaga ei jäänud kauaks. Õhtul, kui Väikevend oli käinud duši all ja kuulas unejuttu, laekus mänguõhtult  ka õde. Veidi aega hiljem ka vend, kes tõdes rõõmsalt: Küll on hea kodus olla! Meil kodus on ainult sääsed, aga kooli juures olid vastikud põdrakärbsed ka!

Advertisements

4 thoughts on “Lastekaitsepäev

  1. epp ütles:

    Tähendab, vabandatagu nüüd minu frivoolsust, aga kas on kuidagi ka selline variant võimalik, et Taimaril EI OLE seemnekotike kaasas? Kas Taimar rääkis väga heleda häälega?

  2. iibis ütles:

    Kui nüüd olla briljantselt aus, siis Taimarit ma rääkimas ei kuulnudki. Nii et Taimari seemnekotikese koha pealt ei tea ma TÕEPOOLEST mitte midagi!

  3. Sille ütles:

    🙂
    Suvevaheaeg on nüüd käes! Ilusat suve teile! 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s