Minu illusoorne olme

“Ma ei kavatsenud sellega vihjata, et Harry Houdini oli salatseja,” ütles Kralefsky otsustavalt. Ta oli kõige õilsam inimene. Muidugi, ta isegi näitas mulle, kuidas naist pooleks saagida.”

“Taevas, kui veider tunne võib küll pooleks saetuna olla,” mõtiskles Lena. Mõelge ainult, alumisel poolel võib ühes toas olla armuseiklus, samal ajal kui teine pool ülempiiskoppi vastu võtab. Kui lõbus!”

“See on ainult illusioon,” ütles Kralefsky punastades.

“Nagu elugi,” väitis Lena hingeliselt. “Nagu elugi, mu sõber.”

(Gerald Durrelli Jumalate aiast)

Loomulikult on elu illusioon – selles oli Lena Mavrodokasel õigus! Kõik sellega kaasnevad olmelised mured lahendab üks osav ja tubli pereema vasaku käega. Nii alustasin ma otustavalt nädalavahetust ja tegin valmis plaani. Panin täiesti kellaajaliselt kirja, mida ma tegema pean ja kaua see aega võtab. Selgus muidugi, et isegi paberil jäi ajast puudus. Ja vasaku käega, võin ma nüüd vaatluse põhjal kinnitada, teeb siin asju ainult Kõrreke (kes teatavasti murdis oma parema randme) – kelle matemaatika kodune töö nägi välja muuseas korralikum kui ta venna parema käega tehtu.

Mõnes asjas ma isegi ületasin plaani. Näiteks botaanikaaias läks meil tervelt tund kauem. Siis käisime veel kinos. (Hilisem arutelu ja netipõhine kodune pildivaatlus tekitas eriti Kõrrekeses küsimuse, kas sambakarneval pole mitte ebasünnis.) Siis koristasime (mitte ei Koristanud.) Tööasjadest jõudsin teha umbes pooled.

Garderoobi korrastamiseni ei jõudnud üldse. Aeda niipalju, et riputasin sinna pesu kuivama.

Siis tuli veel plaaniväliseid asju. Näiteks selgus, et vasaku käega on Kõrrekese üle poole selja ulatuvaid juukseid siiski raske soengusse seada. Niisiis tuli punuda ajakavaväline pundar patse. Veel käsime näiteks autopesulas.

Aga botaanikaaiast, nagu öeldud, oli raske ära tulla. (Ilmselt saime üleüldse tulema vaid seetõttu, et tahtsime ikka jõge ka näha.) Väikesed imepärased lillepuhmad meelitasid inimesi nagu putukaid enda ligi.

Jalutasime ringi ja klõpsisime pilte, nagu ka kümned teised. (Nutikamad olid termosega kohvigi kaasa võtnud.)

Emme, mõtle, kui meil oleks omal selline aed! õhkas mu vanem poeg.

Tead, minu meelest on päris hea siin niimoodi jalutamas käia, et peenraid teevad teised!

Siis läksime jõe juurde. Vaatepilt oli võluv (ja nagu ikka sellisel puhul, sai mu fotoka aku tühjaks).

Loodusjõud, need vist ikka pole illusoorsed.

Nagu ka mitte kevad, õnneks.

Advertisements

2 thoughts on “Minu illusoorne olme

  1. epp ütles:

    Plaani? Midagi sellist?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s