Televiisor legorüütlitele

Väikevend ilmub minu juurde, nägu täis tõsidust ja tõelist traagikat:

Emme, keegi on kapiuksel need rõngad ROHELISEKS värvinud.

Imen parasjagu esikus porivaipa ning luban vaatama tulla, kui valmis saan.

Emme, sa pead KOHE tulema.

Vaatan ja tõden, et keegi on tõesti kapiuksel paar rõngast roheliseks värvinud.

Väikevend väga kurvalt:

Mina värvisin need roheliseks Palun vabandust, emme.

Oehh, no mis sa ikka kostad selle peale. Umbes nagu dront Edward Muumipapa memuaarides, kes mõnikord kellegi laiaks võis astuda, aga siis alati kahetses ja matusekulud kinni maksis…

Nojah, Väikevend, aga vaata, et sa enam kapiust ei värvi.

Palju rõõmsamalt:

Jah, ja nüüd saavad mu legorüütlid televiisorit vaadata ja…

Pildil olevad isikud ei ole kirjeldatud sündmustega kuidagi seotud. Lihtsalt niisama pikutasid minu padjal.

Advertisements

4 thoughts on “Televiisor legorüütlitele

  1. Appi,

    ilma väikevennata ei saaks ju üldse oma päevast naeruannust kätte!!! Ja need loomad…

    • iibis ütles:

      Jah, mul on sageli tunne, et kui Väikevenda poleks, tuleks ta välja mõelda. Ning ses suhtes ka, et need loomad… korralikult pikkuse järjekorras (kui hoolikalt vaadata, siis rivi lõpus on pisike kalake.

  2. epp ütles:

    Ei tea, minu meelest Sa ise, Iibis, oled ka ikka tubli. Näiteks selle postituse lause, mis algab sõnadega “Imen parasjagu esikus porivaipa …” pakkus mulle küll pikalt rõõmu ja lõbusaid kujutluspilte! (Ülikooli raamatukogus pedagoogilise psühholoogia referaadi kirjutamiseks isegi natuke liiga lõbusaid …)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s