Üleplaneerimine ja loomad, kes kaugelt paistavad nagu kärbsed

Olin eile enesega ülimalt rahul, kui olin suutnud planeerida kella kaheteistkümne ajal lõppenud tööpäeva ja pool kaks algava lapse arenguvestluse vahele veerand ühese vesiaeroobika. Tõepoolest, jõudsin kenasti õigeks ajaks. Ainult et märjavõitu juustega. Niisiis – jäin haigeks.

Haigeks jäi ka Suur Vend, kes oli eile otsustanud külmapühi pidada. (Kõik ju peavad ja mina tahan ka!) Õhtuks tundis ka tema end haigena.

Ainult Kõrreke ei jäta mingi hinna eest kooli minemata. Talle nimelt meeldib koolis. (Kas peaks spetsialisti poole pöörduma?*)

Kui ta täna koju tuli, ei suutnud ta vastselt omandatud tarkust endale jätta. Kas sina, lugeja, näiteks tead, kuidas rühmitati loomad Hiinas Mingi dünastia ajal?

Nimelt nii: keisrile kuuluvad loomad; balsameeritud loomad; taltsutatud loomad; väikesed põrsad; taruloomad; metsikud koerad; loomad, kes on äsja kausi katki teinud; loomad, kes kaugelt paistavad nagu kärbsed.**

Küsisin Kõrrekeselt, kas talle kooli mõni asi koolis (peale rahvastepalli) igav ka tundub.

Jah, astmenimed, vastas ta hetkegi mõtlemata.

*Kui ma kunagi ühele tunnustatud lastepsühholoogile rääkisin, kuidas paari-kolme-aastased Kõrreke ja Lõvipoiss igal õhtul täiesti probleemivabalt magama lähevad, teatas ta, muie suunurgas, et päris normaalne see nüüd pole.

**Allikas: Kaljula, Sirel Loodusõpetus IV klassile, II osa, Koolibri 2003.