Kehkenduse neli tehet – kiitmine, nahutamine, jorutamine ja pragamine

Möödunud nädalal oli palju eri ilmeid.

Päikesetõus möödunud pühapäeval. Ma ei tea, mis mõtted sinul, lugeja, seda nähes tekivad - mina igatahes läksin ujuma.

Näiteks üks päev, millel oli nii töö nägu ees, et ma ei jõudnud isegi Väikevennale lasteaeda järele. (Vanaema tõi ta ikka ära.)

Või siis üks teine, kui mul oli vaba aega rohkem, kuid suurema osa sellest ootasin ma kodus töömehi.

Reede õhtul vaatasime lastega Rapuntslit. Peen kompilatsioon viimaste kümnendite filmikunstist. Vettevajuv armastajapaarike nagu Titanicus, põgenemine mööda majakatuseid nagu tegi Johnny Depp Turistis, röövlikõrts nagu Kariibi mere piraatides, hobulausumine veel pealekauba. Sai südamest naerda (eriti Kõrreke) ja põnevusest küüned peopessa lükata (eriti Väikevend). Lõppjäreldus läbi Väikevenna suu: See varas ei olnudki varas, vaid ainult tavaline pätt! Niisiis – õnnelik lõpp, nagu võib järeldada.

Laupäeval sain jälle vastata huvitavatele küsimustele.

Väikevend: Emme, mis asja sul vaja ei ole – kas diivanit või pingviini?

Suur Vend: Emme, kui sa suvel Poolas käisid, kas sa Justina Kowalczykut ka nägid?

Suurele Vennale ostsime poest hundisussid ja punase mulinee. Nad hakkavad tööõpetuses kuuldavasti punast südant tikkima.

Lisaks sain teada, et trenni minnes on võimalik koju unustada ka käterätt. Seni teadsin, et saab unustada juukseharja ja trikood. Mida kõike ei õpi, kui talvel ei maga!

Hundijalgne. Õhtul lapsele head ööd soovima minnes oli päris naljakas vaatepilt - hunt on magama läinud ja jalad korralikult voodi ette asetanud.

Tänane äratus oli aga sootuks keset ööd – nimelt oli tütrekesel avaldunud kõhuviirus. Niisiis linad masinasse ja oksekauss voodi ette. Ühest asjast tundis Kõrreke tõsist heameelt – hommikul ei kutsunud keegi teda kaerahelbeputru sööma.

Igaks juhuks käisin hommikul lisaks apteegile ka toidupoes ja varusin külmkapitäie toitu – juhuks kui ka mina haigeks jääma peaksin.

Õhtu on veel ees. Paljugi, mis juhtuda võib.

Advertisements

7 thoughts on “Kehkenduse neli tehet – kiitmine, nahutamine, jorutamine ja pragamine

  1. Paula ütles:

    Pidage vastu!

  2. ritsik ütles:

    Küll te olete üks vahva kamp, hundi- ja muidu kepsjalgsed 🙂
    Huvitav, kas on olemas teaduslikult tõestatud, miks kõhuviirused algavad ALATI keset ööd?

  3. iibis ütles:

    Nende kõhuviiruste juures on enamasti ka üks hea asi: nad saavad õige kiiresti läbi ka. Igaljuhul peale apteekriproua soovitet arstimite manustamist piiga enam ei oksendanud ning päeva teisel poolel küsis juba süüa ka.

    (Kusjuures algavad jah keset ööd, kui nüüd mõtlema hakata. V.a. üks juhtum, kui mulle helistati töö juurde – lube mul siis polnud – ning tuli koju toimetada teises linna otsas lasteaias haigeks jäänud tütar.)

    Tänud, Ritsik ja Paula, hääde sõnade eest.

  4. Kader ütles:

    Lisaks öisele algusele olen kõhuviiruste puhul täheldanud ka seda, et esimese rünnaku eelistavad nad korraldada siis, kui voodipesu on just vahetatud .
    Kiiret paranemist meile kõigile! 🙂

    • iibis ütles:

      Linade mõttes oli napp, kuid vaieldamatu pääsemine seekord. Ma just õhtul mõtlesin, et kas panen esmalt pessu poisi sinised või tüdruklapse punased linad ning otsustasin siniste kasuks. Öö jooksul said lõppkokkuvõttes muidugi mõlemad pestud, lisaks ka Kõrrekese tekk, kuid tagajärjed oleksid võinud olla täpselt poole tõsisemad.

      Head paranemist jah!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s